Joonis 3 Advektsiooniudu. Udu tekib sooja ja niiske õhumassi horisontaalsel liikumisel üle külma maapinna, millega õhutemperatuur langeb kastepunktini. Sel juhul võib tekkida kuni 500 m paksune udukiht, mida nimetatakse advektsiooniuduks. Advektsiooni udu tekib tavaliselt siis, kui soe õhk satub merel külma hoovuse kohale või talvel soe mererõhk mandri kohale. Advektiivse udu puhul on horisontaalne nähtavus nomrmaalne, kuid vertikaalne nähtavus on väga väike.(3) Joonis 4 A urumisudu. Väga külma õhumassi saabumine jäävaba mere kohale hilisügisel või talvel võib põhjustada aurumisudu (sea smoke) teket. Aurumisudu omakorda aga võib põhjustada novembris ja
Nimetatakse põllumajandus kultuuride kasvuperioodil temperatuuri langust õhus, maapinnal v taimestikus alla 0’C 9. millised on põhilised öökülmade tüübid ja nendele iseloomulikud jooned? a) adektiivsed – tekib siis kui külm õhumass temperatuuriga alla 0 kraadi liigub vaadeldavale alale. Selline öökülm levib enam-vähem ühtlaselt suuremal maa-alal ja esineb kevade algperioodil või hilissügisel üldisel madala temperatuuri foonil. Advektiivse öökülma korral on ilm valdavalt tuuline ja pilvine, kusjuures temp tugevasti langeb ja püsib isegi päeval 0 kraadi lähedal b) Radiatsiooniline – tekib maapinnalt ja taimede lehtedelt öösel soojuse tugeva efektiivse väljakiirgamise tagajärjel, mistõttu maapind, taimelehed ja nende mõjul ka maapinnalähedane ja taimestikus olev õhukiht jahtub. Radiatsiooniline öökülm tekib vaiksel selgel ööl, tavaliselt suhteliselt kõrge ööpäeva keskmise temperatuuri juures. 10
Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Viimasel juhul on taevas kaetud madalate kihtpilvede või advektiivse uduga. Võib sadada nõrka uduvihma. Eesti aladele jõudnud tsüklonid on enamasti okludeerunud. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb selles, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Seega võib siin eraldada ainult kahte enam-vähem selgelt erinevat ilma tsooni: oklusioonifrondist eespoole asuv tsükloni eesmine ja keskmine osa ning oklusioonifrondi tagune tsükloni tagalaosa
temperatuur on umbkaudu null kraadi, õhutemperatuur aga tunduvalt kõrgem. Soojus liigub siis õhust lumme ning energia kulub lume sulatamisele. Selleks, et õhu küllastunud olek sulava lume kohal säiliks, on vaja intensiivset niiske õhu juurdevoolu, mis taastaks kondenseerunud veeauru hulga. Jäide on Eesti teedel talvel üsna tavaline, aga sageli ka ohtlik nähtus. Kui lääne poolt saabuv soojema õhuga madalrõhuala liigub jahedama Eesti kohale, põhjustades advektiivse udu, siis sama tsükloni soojas sektoris sadav uduvihm tekitab teedele läbipaistva või poolläbipaistva kihi, mida rahvasuus nimetatakse ka mustaks jääks. 1.4.1. Massisisesed udud Massisisesed udud tekivad vaadeldava õhumassi sees. 6 Udu tekkimiseks peab alumise õhukihi temperatuur langema alla kastepunkti. Selline jahtumine toimub peamiselt külmema aluspinna mõjul. 1.4.1.1. Radiatsioonilised ehk kiirgusudud
taimestikus olev õhukiht jahtub. See tekib vaiksel ja selgel ööl. Kahe eelneva põhjuse koosmõju Öökülma tekkimine sõltub :1)pilvisus pilvede olemasolu vähendab maapinna jahtumist. Tiheda madala pilvisuse puhul öökülma pole. Kui juba ½ taevast on pilvedega kaetud siis on soojuskadu väiksem. 2)Õhuniiskus suur õhuniiskus vähendab õhukülma ohtu. 3)Tuul advektiivse öökülma puhul jahutab maapinda. Gradiatsioonilise puhul kannab tuul asemele soojemat õhku. 4)Reljeef Intensiivsuse järgi võib öökülmi jagada 3 liiki: 1)nõrgad kui õhutemperatuur langeb kuni -1° C'ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad kui temperatuur langeb -4° C'ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse: 1)pika vältusega üle 10 tunni, 2)keskmise vältusega 4-10 tundi, 3)lühiajalised alla 4 tunni
advektsioonist (üks õhumass asendub teisega, õhumasside horisontaalne liikumine). Selle nähtuse tõttu vähendab maapinna jahtumist. Tiheda madala pilvisuse puhul öökülma pole. Kui juba ½ taevast on pilvedega kaetud siis on soojuskadu on temp muutus järsem, sest õhumasside omadusi kujundavad välja nende tekkimise kaldes, seega võib õhumassidega meile tulla troopilisi väiksem. 2)Õhuniiskus – suur õhuniiskus vähendab õhukülma ohtu. 3)Tuul – advektiivse öökülma puhul jahutab maapinda. Gradiatsioonilise või ka arktilist õhku. puhul kannab tuul asemele soojemat õhku. 4)Reljeef . Intensiivsuse järgi võib öökülmi jagada 3 liiki: 1)nõrgad – kui õhutemperatuur langeb kuni -1° C’ni, 2)keskmise tugevusega - -2° C kuni -3° C 3)tugevad – kui temperatuur langeb -4° C’ni või alla selle.Kestuse järgi jaotatakse:
Esimeses tsoonis vastavad pilvitus ja sademed sooja frondi vastavatele omadustele. Teises tsoonis valitseb tüüpiline külma õhumassi ilm kaskestvate selgimistega ja sademeteta või ulatusliku rünkpilvitusega ja hoogsadudega, sõltuvalt külma õhumassi omadustest. Kolmandas tsoonis noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lauspilves. Viimasel juhul on taevas kaetud madalate kihtpilvede või advektiivse uduga. Võib sadada nõrka uduvihma. Tsükloni täitumise staadiumis sademed nõrgenevad ja sademeteala ei moodusta enam pidevat tsooni. Pilet nr.15 Taimede kasvu ja arengu sõltuvus temperatuurist. Aktiivne ja efektiivne temperatuur. Taimede arengu hindamine temp. arengu alusel. Üldine veeringe looduses. Õhuniiskuse karakteristikud. Taimede kasvu määravad ära: 1) fotosünteesi protsess: süsinuku sidumine. Päikese kiirguse mõjul taim seob CO 2 te.
annaabi.ee 
