toimiva haldusjaotuse likvideerimine, uued rajoonikeskused ei olnud inimeste seisukohalt vaadates loogilised. Haldusjaotuse sovietiseerimine tekitas ka kultuurilist kahju - hävitatakse vana nimevara, käibelt kaovad paljud väiksemad kohanimed. See rajoniseerumine kahjulik ka nõukogude võimu poolt vaadatuna - tõi kaasa selge halduskulude kasvu ja loomulikult oli see väga soodne pinnas ka nõukoguliku bürokraatiaaparaadi kasvule. Neid teatuid negatiivseid momente adusid ka tollased võimulolijad - al 1954. aastast algab nõukoguliku haldusjaotuse korraldamine, kestis kuni 1964. aastani. Uute alevite ja linnade moodustamine, laiendati ka mitmete linnade administratiivpiire (Narva, Kohtla-Järve) ning tõi see kaasa teiselt poolt ka nõukogude arvu kärpimise - selle taga oli vajadus kärpida halduskulusid, aga seda ei käsitleda ainult selles võtmes. Tegelikult mõjutas seda protsessi ka maaelanikonna kiire vähenemine.
Ettevõtete puhul otsustati, et teatud tulu tuleb ühemõtteliselt eraldada riigieelarveks, Kossõgini mõte oli, et kui ettevõte tublilt töötab, plaani ületab, siis üle plaani olev osa jääb ettevõte enda otsustada. Osa tuli suunata ettevõtte uuendamisse ja teine osa töötajate palgatingimuste või elutingimuste parandamisele. Tegelikult oli selline lähenemine üsna uudne. Suurendas ka konkreetse ettevõtte juhtkonna vastutust. Kui ka töötajad adusid, et kui nad tublilt tööd teevad, ei lähe vaid riigi kätte, vaid tuleb otsapidi neile tagasi- rajatakse kasvõi uus söökla või klubi, tõstetakse palka jne. Oluline on ka see, et Kossõgin suutis oma ettepanekutega elavada maj mõtet NL-s ja 60ndate majandusteoreetilised tööd on oma aja tingimustes väga uuenduslikud. Brežnevi kadedus tuli mängu- Kossõginil oli varemgi hea renomee majandusmehena, polnud seotud sisuliselt Kremli pol võimumängudega, oli tubli majandusmees
annaabi.ee 
