Anastassia Filippova. 11kl Essee. Romaantiline muusika. Mis on romaantiline muusika? See ei ole ainult armastusega muusika. See on tundevaldus, esteesilised emotsioonid, ajaloo ja mõningane mõistatus, mida inimesed saavad lahendada südame abiga. Muusika igal perioodil on erinevad, aga tunded on samasugused. Teine küsimus on mis me adume, kui kuulame midagi hinnitu ja ilus? Ma arvan, et kõikidel inimestel meeldivad omad muusikazanrid. See oleneb ajast, muusikamaistnest ja meelest. Aga üks samasugune asi aastast aastasse on meie tunde. Mulle näib, et hea muusika, kõige pealt, peab teha palju emotsioonid, näiteks: õnn, kurbus, kõrgendik,armastus võib olla sisepiin ja nii edasi. Me peame tundma, mis heliloojad tahtsid meil rääkida ja mis nad tundis, kuidas kirjutasid omad helendid.
töötusemäära ja poliitiliste suhtetega Venemaaga, peame tunnistama, et suuremal või vähemal määral on need probleemid kogu ühise euroopa kanda ja lahendada, mille tingib antud probleemide mastaapsus. Viimaste aastate venemaa käitumine nii välis- kui sisepoliitilises spektris on andnud naaberriikidele küllaltki palju põhjust muretsemiseks. On ju EL-gi Venemaa naabruses ning Eestis kui piiririigis adume ehk probleemi tõsidust teravamalt kui mujal. Euroopa ja Venemaa suhted ei ole olnud kunagi lillelised, kuid pärast Gruusia ja Ukraina konflikti on suhted langenud drastilisse madalseisu. Sisuliselt oleme jõudnud nähtamatusse sõjaseisukorda, mis ei väljendu küll otseses sõjategevuses lahinguväljal, vaid musklite näitamises mastaapsetel õppustel, info- ja digisõjas. Puutumata ei ole jäänud ka majandus, kuna Venemaale
siis laseme valijail otsustada, kas nad on nõus kõige eest ka maksma. Muul moel me lahendusteni ei jõua, vaid jäämegi unistuste ja hirmude lõksu. Head kuulajad. Me jõuame Eesti suurte eesmärkideni siis, kui me ühiselt nõu peame. Kas juba loodud Rahvakogu foorumil või mõnes teises kohas. Arutlegem siis nendel teemadel samas vaimus nagu Artur Alliksaar unistas, nüüd, et meil on vabadus käes ja me adume, et Vabadus on otsimine. Vabadus on eksimine. Vabadus on kaotamine, jälleleidmine ja lakkamatu küllastumatus. Aga siit kasvab välja ka üks teine nõue. Me ise ja riigivõim, see tähendab nii valitsus kui ka valitsusse mittekuuluvad erakonnad Riigikogus peavad olema valmis langetama ka suuri otsuseid. Selleks me teid ju olemegi valinud. Pole vaja tegeleda väikeste, populaarsust noolivate ent lõppkokkuvõttes asendustegevust meenutavate seadustega