perioodil (27 eKr - 565 pKr) - Pudentilla omab vara (nt orjatar Cara ja meesori) → varalahusus on tavaline sine manu abielu puhul - Sine manu abielus jäi naine juriidiliselt seotuks oma perekonnaga, oli iseseisev isik (persona sui iuris) omaenda valitseva varaga → Pudentilla ei ole mehe võimu all SÜÜDISTUSED APULEIUSE VASTU APULEIUS PIDAS ALUSETULT EROST KINNI D. 48.5.26 Capite quinto legis iuliae ita cavetur, ut viro adulterum in uxore sua deprehensum, quem aut nolit aut non liceat occidere, retinere horas diurnas nocturnasque continuas non plus quam viginti testandae eius rei causa sine fraude sua iure liceat. Julian’i seaduse viiendas osas on kirjas järgmiselt: “Kui abikaasa on tabanud abielurikkuja oma naisega ja kas ei suuda või ei õnnestu teda tappa, võib ta teda mitte kauem kui 20 järjestiku tundi ööpäevas kinni
omab laia tähendust, mis sisaldab patust seksi nagu abieluväline seks ja kõiki keelatud tegusid nagu oraalseks ja zoofiilia; `adultero`on rangem kontseptsioon, kindel hooruse vorm, kus vähemalt üks patustajatest on abielus (teise partneriga). Lex Frisionum sisaldab mitmeid erinevaid sätteid hooruse ja abielurikkumise kohta. Näiteks artikkel V: 1 ütleb, et mees, kes on tabanud oma naise abielu rikkumast, võib tappa tema armukese (adulterum) ilma järgneva karistuseta. Lex Frisionum ei maini täpsemalt, mis saab edasi naisest, kuid teistes germaani seadustes (Siems, 1980 lk 329) ja 12 ka hilisemates Friisia seadustes (Algra, 2000, lk 324) on abikaasal õigus tappa ka naine. Jaotis IX räägib hooramisest täpsemalt. Nt hooramise puhul pidi naine maksma trahvi kuningale (IX: 1)
annaabi.ee 
