Siia kuuluvad ka heterotsüklilised aromaatsed amiinid, mis tekivad toidu kuumtöötlemisel ning sigareti põlemisel, polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud (PAH) ning polükloreeritud bifenüülid (PCB), sealhulgas dioksiinid. Kuna suur enamus loetletud ühenditest moodustavad metabolismi tulemusena rakus väga reaktsioonivõimelisi elektrofiilseid vaheühendeid, suureneb nende metabolismi kiirendamisel nende vaheühendite ja näiteks DNA molekuli vaheliste aduktide tekke (mutatsioonide üks tee) tõenäosus. Kovalentne Seondumine DNA-ga Toksikandi molekul võib seonduda kovalentselt raku makromolekulidega nagu strukturaalsed valgud, olulised ensüümid, lipiidid ja/või nukleiinhapped. Kui selliste reaktsioonide arv ületab raku eneseremondi võime, viib selline pöördumatule kasvaja tekke protsessile. Reaktiivse elektrofiili seondumine DNA nukleofiilse alaga (lämmastikalused) viib genotoksilisuse nähtusele. · Näide 1
SnI4 on kollakas kristallaine, teised halogeniidid värvitud SnCl4 – värvitu vedelik, õhus suitsev (→ Sn(OH)4) SnCl2 kristallub vesilahustest dihüdraadina seismisel oksüdeerub õhuhapniku toimel (valgus soodustab) kasutatakse kangaste immutamiseks väga tugev redutseerija: SnCl2 + 2FeCl3 → SnCl4 + 2FeCl2 Kloriidid on tähtsaimad halogeenühendid, mõlemad lahustuvad ka org. lahustites; vees hüdrolüüsuvad, kalduvad kompleksühendite (näit. (NH4)2[SnCl6]) või aduktide (3SnCl4 · 2PH3, SnCl2 · nNH3) moodustumisele Tina reageerib kuumutamisel energiliselt S, Se, Te, P-ga ei reageeri vahetult: C, N2, H2, Si, B, Mo, Os, Re ja W-ga Moodustab paljude metallidega tahkeid lahuseid, intermetalliide, eutektilisi segusid 3.11.3. Ühendid Oksiidid, hüdroksiidid SnO2 - värvitu kristallaine (praktikas valge pulber) tekib tina kuumutamisel õhus looduses leidub mineraal kassiteriidina (peam. Sn maak)