Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedeliku või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. Adsorptsioon Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme, kuid selle paksus sõltub hõõrdepinna materjalist, õli viskoossusest ja temperatuurist. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. *Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis põhjustavad pindpinevuse e. siis pinna vabaenergia vähenemist. *Adsorptsiooniprotsess allub termodünaamika seadustele: teades, et G = H TSs ning DSs < 0
(van der Waalsi jõudude) toimel tahke keha pinnale. Ainet, mida adsorptsiooni käigus eemaldatakse, nimetatakse adsorbaadiks. Ainet või keskkonda, mille pinnal adsorptsioon toimub nimetatakse adsorbendiks. Tuntumad adsorbendid on suure poorsuse ja eripindalaga ained: aktiivsüsi, silikageel, alumogeel, aktiivmuld jm. Absorptsioon on gaasi või gaasisegu neeldumine vedeliku või tahkises (vedeliku neeldumist tahkises). Neeldumiskeskkonda või -ainet nimetatakse absorbendiks. Adsorptsioon Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme, kuid selle paksus sõltub hõõrdepinna materjalist, õli viskoossusest ja temperatuurist. Viskoossus on vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. *Iseeneslikult saavad pindkihti koguneda vaid need ained, mis põhjustavad pindpinevuse e. siis pinna vabaenergia vähenemist. *Adsorptsiooniprotsess allub termodünaamika seadustele: teades, et G = H TSs ning DSs < 0
PINNANÄHTUSED JA ADSORPTSIOON 78. Mis on adsorbtsioon? Kuidas seda liigitatakse? Adsorptsioon on aatomite, ioonide, biomolekulide, gaasiliste, vedelate ning lahustunud molekulide adhesioon pinnale. Sarnaselt pindpinevusele on adsorptsioon põhjustatud pinnaenergiast. Adsorptsiooni rakendatakse õhu ja muude gaaside puhastamisel (näiteks gaasimaskis), gaasiliste ja vedelate segude komponentide lahutamisel kromatograafias. Tänu adsorptsioonile püsib hõõrdepindadel õlikelme. Adsorptsioon jaguneb: 1) Füüsikaline adsorptsioon 2) Kemosorptsioon Füüsikalise adsorptsiooni aluseks on füüsikalised nähtused van der Waalsi jõud adsorbaadi osakeste vahel. Füüsikalisel adsorptsioonil tekkiva adsorptsioonilise sideme energia e. adsorptsiooni vabaenergia on väike 10-40 kJ/mol pole spetsiifiline: N2 adsorbeerub paljudel adsorbentidel. Temperatuur: madal
annaabi.ee 
