puutujad. Iga puutuja abil tegin kindlaks ordinaattelje lõigu pikkusega Z, kusjuures , Z avaldasin pindpinevuse ühikutes. Joonis . Pindpinevuse isoterm koos valitud kontsentratsioonidel tõmmatud puutujatega (Graafikul on musta paksu joonega pindpinevuse isoterm, värviliste joontega on tõmmatud puutujad kontsentratsioonidel 0,08; 0,1; 0,16; 0,2 ja 0,3) Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendasin Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse ja määrasin . Saadud pindliia väärtused kandsin tabelisse ja joonistasin adsorptsiooniisotermi =f(c). Temperatuur: T=293,15 K (t=20C) Kontsentratsioon c 1/c Z Pindliig 1/ 0,08 12,50 0,0096 3,9389*10- 253880,11 - 0,1 10,00 0,0102
mol/l 0,0375 26,67 0,008 3,24·10-6 308293,51 0,075 13,33 0,0115 4,87·10-6 205529,01 0,15 6,67 0,0123 4,99·10-6 200516,11 0,3 3,33 0,0125 4,87·10-6 205529,01 Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse . Väärtused on järgmises tabelis ning joonistatud on adsorptsiooniisoterm =f(c) Joonestan graafiku 1/=f(1/c), millest leian adsorptsiooni suuruse max pinna maksimaalselt täitumisel. Selleks kasutan Langmuiri võrrandi teisendatud kuju Leitud max järgi arvutan molekuli pindala adsorptsioonikihis S 0 ja adsorptsioonikihi paksuse l0, mis vastab molekuli paksusele. Ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis:
siis ühe tilga ruumala on ja tilga kaal avaldub: kus: vedeliku tihedus raskuskiirendus Tilga eraldumise momendil , seega: Uuritava lahuse pindpinevus arvutatakse võrrandite suhtest: kus: uuritav lahus Seega saame: Lahjade vesilahuste korral , seega: Pindpinevuse isotermist saab iga puutuja abil leida ordinaattelje lõigu pikkusega Z, kusjuures: Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse: Langmuiri võrrand: Teisendatud kujul: Kui pinnal absorbeerub mooli ainet, siis molekulide arv pinnaühikul on ja ühe molekuli ristlõikepindala pindkihis: Adsorptsioonikihi paksuse, mis vastab molekuli pikkusele, saame seosest: Katseandmed Võrdluslahuse tilkade arv: I katse: II katse: III katse: Keskmine:
0,0625 53 58 57 56,00 57,40 2) Koostan pindpinevuse isotermi =f(c), millele tõmban neljal suvaliselt valitud kontsentratsioonil puutujad. Iga puutuja abil leian ordinaattelje lõigu pikkusega Z. 3 Kusjuures . Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse . Väärtused on kantud järgnevasse tabelisse ja joonistatud adsorptsiooniisoterm =f(c) Kontsentratsioon Z Z Pindliig c, mol/l 1/c mJ/m2 J/m2 , mol/m2 1/ 0,22 4,55 8,3 0,0083 3,33x10-6 300311,76 0,30 3,33 10,1 0,0101 4,10x10-6 244166,52
2) Koostatakse pindpinevuse isoterm = f(c), millele tõmmatakse neljal-viiel kontsentratsioonil puutujad (mitte tingimata katsepunktides). Iga puutuja abil saab leida ordinaattelje lõigu pikkusega Z (joonis 2), kusjuures d Z = c dc Z avaldatakse pindpinevuse ühikutes. Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendatakse Gibbsi adsorptsiooniisotermi võrrandisse = c d RT dT ( I, 3 ) ja määratakse = Z/RT. Saadud pindliia väärtused kantakse tabelisse 2 ja joonistatakse adsorptsiooniisoterm = f(c) (joonis 2). R= 8,314 J/(mol K) T= 293 K Kontsentratsioon c 1/c Z Z J/m2 Pindliig 1/ mol/l mJ/m2 mol/m2
00 65.83574 625 5 Vesi 43 43 43 71.96 2) Koostan pindpinevuse isoterm = f(c), millele tōmban neljal kontsentratsioonil puutujad. d dc Kusjuures Z = c Valitud kontsentratsioonidel leitud Z väärtused asendan Gibbsi c d RT dc adsorptsiooniisotermi vōrrandisse = ja määran = Z/RT. Saadud pindliia väärtused kanna tabelisse 2. Tabel 2 Kontsentratsioon c 1/c Z Z J/m2 Pindliig 1/ mol/l mJ/m2 mol/m2 0.03 33.3333333 4 0.004 1.61*10-6 619422
Selliseid kolloidsüsteeme, millised süsteemi sisemise struktuuri eemaldamiseks. Pilvedes olevate veetilgakeste koaguleerimiseks (kap+kd)=p/(p+kd/ka)=p/(p+k), sellest tuleneb Langmuiri Polümolekulaarne adsorptsioon: A on mitmekihiline, adsorbaadi moodustumise tagajärjel on pihustatakse lennukitelt pilvedesse peenendatud liiva, tahket CO 2 või adsorptsiooniisotermi kuju: =m* p/(p+k). esimene kiht tekib adsorbendi pinnale van der Waals'i jõudude kaotanud oma voolavuse, nimetatakse tarreteks. Tardumisel hügroskoopsete ainete (CaCl2, AgI, PbI2) kontsentreeritud lahuseid, toimel adsorbaadi ja adsorbendi vahel. Järgmised kihid tekivad auru dispergeeritud faasi ja dispersioonikeskkonna vahekord ei muutu millised muutuvad pilvedes kristallisatsiooni- või koalestsentsi molekulide kondensatsiooni tõttu
Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega ko...
18. Millised ained on hüdrofoobsed, millised hüdrofiilsed?- hüdrofoobne- vett tõrjuv. Hüdrofiilne – vett omastav. Hüdrofoobsed ained on nt paljud metallid ja teatud orgaanilised ained (molekulid ei sisalda polaarseid aatomirühmi). Hüdrofoobsed ained lahustuvad apolaarsetes/orgaanilistes lahustites. Hüdrofiilsus ehk veelembus on aine võime vastastikuliseks mõjuks veega. Hüdrofiilsed ained on näiteks anorgaanilised soolad, tärklis ja savid. 19. Langmuiri võrrand. Langmuiri adsorptsiooniisotermi on esitatav kujul Γ = Γmc/(k+c) Kus, Γ - adsorptsioon (mol/cm2), Γm – adsorptsiooni suurus pinna täielikul küllastumisel adsorbeeruva ainega (maksimaalne adsorptsioon), c – aine kontsentratsioon lahuses, k - tasakaalukonstant. 20. Adsorptsioon tahke aine ja lahuse piirpinnal. Adsorptsioon on pinnanähtus, mille puhul vedeliku või gaasi molekulid kogunevad molekulaarsidejõudude toimel tahke keha pinnale. 21. Mis on pindpinevus
annaabi.ee 
