Me tegime kindlaks lahutuste arvu tõusu, mis oli esimeseks perekonna nõrgenemise ilminguks. Muutunud suhtumine aborti, vabaabielude kasv väljaspool Põhjamaasid, moodsate rasestumisvastaste vahendite aksepteerimine ja sündide vähenemine olid samuti tõlgendatud selles kontekstis. See fookus oli täielikult kooskõlas varasemate avaldustega samal teemal. 1978a jaanuaris Briti ühiskonna rahvastiku-uuringutele adresseerides ütles autor, et mis tundub olevat demograafiliselt otsustava tähtsusega, on naiste-meeste-vahelised suhted on üha sagedamini vastastikku emotsionaalne rikastumine, millele laste sündi võib ja ei või pidada selle tulemuseks. Isikute isiklik väärtus, väärikus ja vabadus on seotud selliste suhetega, mis alati on rõhutatud, samuti õigus eneseteostusele. Oodatakse, et suhted baseeruvad armastusel ja
üldhoiakuid peale suruvad; mäng nende alteregodega on põgenemine keeles eksisteerivate vormide ja reeglite, väljendusviiside eest. Järk-järgult teadvustatud feministi positsioon. Ta ei ole lüürik, ta kirjutab ennekõike sotsiaalsetest teemadest ja proovib näidata ük eksisteerivat vaenulikkust jne. Eesti naisluule tradits muidu väga lüüriline, sotsiaalse huviga naisluuletajat väga ei leidugi. Viiding reformib naisluuletaja kujundit, kasutab hoopis agressiivset ja neg kujundit, adresseerides sotisaalseid probleeme. *Kauksi Ülle Võrukeelne luuletaja, alates 80ndatest debüteerinud, esindab regionalistlikku kirjandust (Hiiu, Seto, Mulgi jm). Kirjutab oma tekstides paljuski argitegevustest, tavalise elu juhtumistest nt perekond ja kodu, suhted, loomad, loodus, lapsed. Rõhutatakse esivanemate olemasolu, perekonna kaudu liigub ja toimib järjepidevuse nähtus. Teine asi perekonna kõrval on kultuuriline järjepidevus, mille kandjaks on keel ja selles keeles kirjutatavad laulud
annaabi.ee 
