„Läänerindel muutusteta“, kus rühma väljaõpetaja Himmelstoss oli lahinguväljal täielikus shokis. Oli aru saada, et Himmelstoss oli surmaga silmitsi seisnud ja sellepeale vajus ta täielikult ära. Seega, surmaga silmitsi seistes muutub inimene temaks endaks. Ta ei üritagi teiste ees julge välja paista ja varjata oma tegelikku olemust. Kuid miks üldse inimesed piirisituatsioonis muutuvad teistsugusteks? Arvatavasti toob surmaga silmitsi seismine kaasa adrenaliinitaseme järsu muutuse. See annab inimesele teada, et oht on läheduses ning tuleb hoida oma piip ja prillid. See võibki olla põhjuseks, miks mõned inimesed ennast päästavad teiste nimel. Nad mõtlevad ainult enda peale ega huvitu teistest. Vaadates tänapäeva Euroopa Liitu, siis seda on näha väga hästi riikide põhjal – Iirimaal ning Hispaanial oli tohutu riigivõlg, ning et sellest pääseda, veeretasid nad selle Kreekale edasi.
mõtlema panna selle üle, et kas alati peab tegelema narkootikumidega, et elus hakkama saada. Kindlasti leidub ka muid viise, kuidas elus hakkama saada. Piisaks ka sellest, kui enne mõelda kui tegutseda. Filmitegijad suutsid suurepäraselt sellega hakkama saada, et vaataja hakkaks ka enda elu üle järele mõtlema. Filmi hinnates võin öelda, et emotsioonid tõstsid filmi väärtuse kõrgele, sest nii mõnigi stseen suutis mind pisarateni viia ning tõstis adrenaliinitaseme suhteliselt kõrgele. Pisarateni suutis mind viia ainult stseen, kus peategelane pidi tõsiselt kannatama ja süümepiinu tundma oma tehtud vigade pärast. Rass pidi tõesti taluma sügavaid hingepiinu, mis kaasnesid sellega, et ta üldse astus kuritegelikule teele. Kogu filmi tegemiseks on tehtud meeletu töö ning see on ka end ära tasunud, sest film oli suurepärane õpetus noortele, kes pole ellu siiamaani just väga tõsiselt suhtunud. Olen kindel,