külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike, eemalt särab Kallisto nagu kalliskivi. 5 VÄIKESED KUUD Jupiteril on teada kokku 17 kaaslast. Lisaks neljale suurkuule on veel 13 pisemat kuud. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteriga ( kreeklastel nimetatud Zeus ) lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Jupiteri 17. kaaslane avastati 1999.a. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased - Metis ja Adrasteia - asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad väikesed kuukesed. On üsnagi usutav, et osa Jupiteri rõnga materjali pärineb nende kuude küljest. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes - Amaltheia - on samuti väga tume. Ta on ebakorrapärase kujuga, ilmselt on ta moodustunud mitme suurema tüki kokkupõrkel. Ka Thebe peaks olema sarnane Amaltheiale. Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi. Planeedile ligema
Noor jumal kahetses südamest oma ennatut tegu, palus Amatheialt andeks ning lubas, et äramurtud sarvest peab saama Küllussarv: et selle seest tuleb kõike, mida süda iganes võib ihaldada. Ja nii ka sündis; iga kord kui Amaltheia sarve kummuli pööras, valgus sellest välja kuhjade viisi mahlakaid puuvilju: viigimarju, viinamarju, õunu ja kõike muud, mida hing himustas. Kõik metsa loomad mängisid Zeusiga ning nümfid ja drüaadid tõid talle kauneid kingitusi. Nümf Adrasteia kinkis talle kuldsetest võrudest põimitud imelise palli; kui noor jumal seda viskas, jättis pall särava jälje nagu langev täht. Selle toreda kingiga mängides läks väike Zeus rõõmust lausa pööraseks. Oli veel ka tark kotkas, kes väikest jumalat südamest armastas. Ta tõi poisile meretagustest maadest nektarit joogiks ning paelus Zeusi sageli oma jutustustega kaugetest paikadest, mida ta oli külastanud. Noor Zeus kuulas kotkast, silmad pärani,
annaabi.ee 
