Marcus Aurelius 121-180 m.a.j Marcus Aurelius sündis Roomas,nimekas ja jõukas Anniuste perekonnas.Ta sai väga hea hariduse.Neli kreeka ja rooma grammatikut õpetasid talle keeli,kaheksa õpetajat aga filosoofiat ning selle kõrval pühendus ta veel maalimisele ja retoorikale. Tema retoorikaõpetajaks oli Marcus Cornelius Fronto,kes suunas ta püüdlused kirjanduse ja kõnekunsti valdkonda. Keiser Hadrianuse tahtel lapsendas tema adoptiivpoeg ja järeltulija Titus Aurelius Arrius Antoninus noore Marcuse. Keisriks saades kihlas Antoninus Marcus Aureliuse(18a.) oma tütre Faustinaga(9a.), 145. a. nad abiellusid ning neil oli 13 last. 146.-147. aasta paiku eemaldus Marcus Aurelius retoorikast ja vaimustus filosoofiast. 161. a. Sai temast filosoof keisritroonil ning oma kohustusi ennastsalgavalt täita püüdes veetis ta suurema osa keisrielust, juhtides sõdu impeeriumi piire ründavate hõimude vastu ja võideldes impeeriumi
tahtsid, et neid võrreldaks. Frangi riigisinod võttis 792. aastal Regensburgis Karli eesistumisel ette rünnaku ketserliku adoptiaanluse vastu, kuid see oli ka aasta, mil Karl tegi ettevalmistusi sõjaks avaaridega. Ikkagi leidis ta aega tegeleda oma riigi usuliste alustega. Adoptiaanlik õpetus väitis: ,,Kristus oli ülimal määral Jumala vaimust täidetud inimene ja seega inimesena vaid Jumala adoptiivpoeg. Just tema haavatavas inimlikkuses peitus tema lunastusakti suurus." Karli eesistumisel mõistis sinod selle õpetuse kui ketserliku hukka. 794. aastal, suurel Frankfurdi sinodil, mis veel kord käsitles adoptiaanluse hereesiat, pidas Karl sellel tema jaoks nii tähtsal teemal sissejuhatava kõne. Astuuria abt Beatus Liebanast, kes oli sel teemal kirjavahetuses Alkuiniga ja kindel frankide toetuses, tungis selle ketserluse pärast metropoliit Elipandile Toledost teravalt kallale