In the autumn of 1815 he wrote Alastor, or The Spirit of Solitude Shelley's estranged wife Harriet drowned herself and custody of the children was given to foster parents Contact with Byron encouraged Shelley to write again (Julian and Maddalo) The Shelleys travelled around various Italian cities Spent the summer of 1819 writing a tragedy, The Cenci, in Livorno Inspired by the death of Keats, in 1821 Shelley wrote the elegy Adonais Shelley, Byron and Hunt wanted to establish a journal, that would be called The Liberal On 8 July 1822 Shelley drowned A mass of evidence that Shelley may have been murdered Was cremated on the beach near Viareggio After his death The Courier gloated: "Shelley, the writer of some infidel poetry, has been drowned, now he knows whether there is a God or not." Shelley's heart was later buried with the body of Sir Percy Florence Shelley, his son
esimene Schelleylik värssteos, järgmisel aastal satub ta kokku William Baudwiniga. Schelley armus Baudwini tütresse Marysse. Siin tekib ka sotsiaalne moment sisse. Hiljem nad abiellusid, mis andis talle põhjuse ka isaga ära leppida, hakkas isalt jälle raha saama. Leppimine toimus 1815. aastal. Schelley järjest publitseerib oma värssteoseid - kuulub suhteliselt pikkade värssteoste autorite hulka. Kui John Keats suri, siis ta kirjutas Keatsile mälestusluuletuse "Adonais...". Üheks alltekstiks on mäss ja anarhia, aga mitte läbi konkreetsete elementidega nagu on Byronil, Schelley kirjutab abstraktselt - ta kirjutab kui ei millestki. Selles mõttes ta sarnaneb ka Hölderliniga. Byroni puhul on alati tähtis sisu ja ka narratiiv. Schelley luules ei ole story't. Romantiline vabadus, mis on abstraktne ja mis on suure tähega. Võib öelda, et Schelley on isoleeritud. "Ood lääne tuulele". Schelleyl on Kreeka taust - romantikute puhul ilmneb see läbi luuletuste
Byron läks kreeklastele appi, ja kuna ta oli lord siis teda austati. Lahingusse ei läinud, sest tal oli malaaria. Ta suri enne kui lahingusse jõudis. Shelleyt tabas hiljem vaesus. Hiljem pöördus ta katoliku usku. ,,Kuninganna Mab". Shelley publitseerib järjest oma värssteoseid. Ta kuulub pikkade värssteoste autorite hulka nagu ka Byron. Tema teosed on nii keerulised et neid ühe istumisega läbi ei loegi. Kui Keats suri, kirjutas Shelley talle mälestusluuletuse nimega ,,Adonais". Sarnaneb oma abstraktsuse poolest ka Hölderliniga. Byroni teosed on narratiivsed. Ei tasu panna kusagil teosest leitud mõtteid oma teoseid, sest see jätab sinust mulje kui algajast!! Keats kuulub mõnevõrra teise seltskonda. Oma eluõhtul läks ta Itaaliasse, kirjutas luuletuse ja suri sealt. Shelley surnukeha juurest leiti ka kogumik Keats'i luuletusi. Nad austasid üksteist. On kirjutanud suurepärast rütmiproosat. Keats elas vaesuses ja ei elatunud luulest
annaabi.ee 
