kui Beiträge salme on üsna maist päritolu – ta sünnib kanast –, siis saksakeelses luuletuses on salme haldjatütreks „germaniseeritud”: olles taevalikku päritolu, läheb ta tähele mehele, minnes tagasi taevalaotusse ja lehvitab sealt õhtuti, pannes enda poole vaatavad noormehed armuvalu tundma. 2. Luuletuses „Röövlikoobas Tiskre lähistel” on juttu röövlipealikust, metsikust Alfist, kelle imekaunis ja armastatud tütar Adda armub õilsast soost vangi Adolari. kui vihane isa nende lembusest teada saab, tõukab ta Adolari kaljult merre, mida nähes viskub vetevoogudesse ka Adda. Looduse karistusena purustab piksenool röövlikoopa, kuid röövlipealiku kuju näeb rahvas tihti öösiti rahutult ringi hulkumas. 3. kolmanda Refraktoris värsistatud „eesti rahvajutu” autoriks on Tartu ülikooli kantselei direktor, luuletaja ja Tartu kirjanduselu edendaja karl von Borg (1794– 1848) ja see kannab pealkirja „Junker Heins
"suurt" romantilist saksa ooperit. Selleks pöördus ta ainestiku otsingul kaugesse feodaalsesse rüütliajastusse. Kuid keskaegsed rüütlilegendid olid tulvil müstikat, nende kangelased polnud niivõrd võitlejad kui mängukannid saatuse käes, kes elasid juba palju läbi ja ise väga vähe suutsid aktiivselt aidata kaasa oma käekäigule. Nii ei saanudki ooperis olla tegelikku kangelaslikkust. Sisu lühidalt: Tegevus toimub XII saj., Euryanthe - rüütel Adolari mõrsja langeb laimu ohvriks, et ta on Adolarile truudust murdnud. Positiivsete, kuid sealjuures passiivsete peategelaste piinarikkad üleelamused lahenevad lõpuks hästi, kuid mitte nende endi võitluse, vaid müstilise jõu - ime läbi ; kurjategija, kes on laimanud Euranthet, hukkub ja headus võidutseb (sama passiivsust näeme hiljem analoogilise sisuga Wagneri "Lohengrinis" ja Schumanni ainukeses ooperis "Genoveva"). "Euryanthe" ei leidnud niisugust tunnustust nagu "Nõidkütt"