Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti Glavlit (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost' tähenduse kaotanud, selle on asendanud universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on kaasaja maailmas enamikes riikides iseenesestmõistetav. Avalikustamisega kaasnes perestroika-poliitika, üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Laiemas mõttes mõeldakse perestroika all Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal alanud perioodi Nõukogude Liidu ajaloos. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes välisringhäälingu segamine. Samas ideoloogiline surve, parteiline järelevalve ajakirjanduse ja kirjanduse väljaandmise üle ja tsensuur ei lõdvenenud, muudeti ainult järelevalve vorme ja surve avaldamise viise. Tugevnes ka vastupanu.
televisioon. Glasnosti katsekiviks muutus 1986.a. aprillis toimunud katastroof Tsernobõli Aatomielektrijaamas. Teave toimunust oli esialgu väga visa avalikkuse ette jõudma. Ent ühtlasi sundisid katastroofi tagajärjed endast üha enam tõtt rääkima. Esialgu ei tähendanud avalikustamine veel täielikku sõnavabadust, ent järk - järgult see suurenes. Avalikustamisega kaasnes NSV Liidu poliitilise elu liberaliseerumine, üha vähem kasutati ühiskonna juhtimisel administratiivmeetodeid, üha enam suurenes poliitiliste abinõude osakaal. Lõdvenes NSV Liidu suletus, laienesid nõukogude inimeste kontaktid muu maailmaga, lõpetati välisraadiojaamade segamine. Majanduse arenemise oodatud kiirenemist aga ei saabunud, pigem vastupidi. Pealegi avaldas parteiaparaat perestroika - poliitikale üha enam vastuseisu. Majandusprobleemid ummik tõstatas ühe selgemalt päevakorda poliitiliste reformide vajalikkuse.
annaabi.ee 
