teostajaks. Rootsi võimu all olnud aladel kehtestati 16. sajandi lõpuks ka luterlik kirikukorraldus, kuigi peagi alanud sõjad Poolaga ei lasknud pikka aega maarahva uude usku pööramisele keskenduda, see sai teoks alles 17. sajandi keskpaigaks, kui kogu Eesti ala oli kindlalt Rootsi võimu all. Rootsi võimu esimestel kümnenditel ei toimunud erilisi muudatusi ka Eesti hariduselus, riik keskendus sõjale ja uue administratiivkorralduse juurutamisele. Aastatel 15821625 kuulus Lõuna-Eesti Poola võimu alla. Et kuningas Stefan Bathory luges ala vallutatuks, mitte vabatahtlikult alistunuks, siis jäid sealsed aadlikud mitmetest oma privileegidest ilma. Poola püüdis oma valdustes taastada ka katoliiklust, eriti tugev oli see tendents kuningas Zygmunt III ajal. Aastatel 15831625 tegutses Tartus jesuiitide seminar, mille juures oli alates 1585. aastast ka gümnaasium. Seda on mõnikord loetud ka
●● Julgestaja peab jälgima vaatlusposti kohalikku piirkonda. ●● Eetrivaikusest tuleb kinni pidada ja hoolikalt kuulata. Korralisi ettekan- deid saadetakse varem kokkulepitud aegadel (näiteks iga nelja tunni tagant või harvemini, sõltuvalt olukorrast). ●● Eriettekandeid võib saata igal ajal. 125 Admistratiivkorraldus. Kogu see tegevus peab toimuma tagalas. Kui vaatluposti jäädakse kaue- maks, kuulub administratiivkorralduse alla alljärgnev: Toit ja vesi. Võidakse kasutada enne valmis tehtud sööki. Kui lõhnad ei ole problee- miks, võib kasutada soojendusseadmeid, mis suitsu ei tekita. Vaatlusposti julgeolekut ei tohi ohtu seada sooja söögi ja joogi nimel. Hügieen. Tuleb korraldada sanitaarkorrastus, kas või vaatluspostil. Võimalik kasuta- da näiteks suletavaid kilekotte. Riietus ja magamisvarustus. Joped võib kaasa võtta. Magamiskotte on vaja ainult nii palju, et toimiks