Öeldakse, et multiplikatiivses süsteemis M kehtib pöördoperatsiooni olemasolu seadus aka poos, mistahes a ja b korral hulgast M on võrrandid b x = a ja y b = a lahenduvas süsteemis M. Arvutusoperatsioon f, mis seab hulgast M elementide järjestatud paarile a, b vastavusse nende jagatise nimetatakse jagatiseks ja märgitakse f (a, b) = a / b. Eeldame, et M, mis iga a korral hulgast M rahuldab tingimusi a + = a ja + a = a nimetatakse hulgast M nullelemendiks. Aditiivses süsteemis leidub ülimalt üks nullelement. Kui süsteemis M leidub nullelement, siis iga niisugust elementi ( -a) M, mis teadaoleva a korral hulgast M rahuldab tingimusi a + ( -a) = ja ( -a) + a = nimetatakse elemendi a vastaselemendiks. Aditiivses süsteemis saab igal elemendil olla ülimalt 1 vastandelement. Öeldakse, et aditiivses süsteemis M kehtib p.o.o.s., kui mistahes a ja b korral hulgast M on võrrandid: b + x = a ja y + b = a
VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Värvisüsteemid Sajandite jooksul on värvusi püütud kirjeldada põhiliselt kolme süsteemi abil: · Aditiivne värvisüsteem tegeleb värviliste valgustega, Valguse värvus sõltub lainepikkusest ja intensiivsusest. · Subtraktiivne värvisüsteem tegeleb pigmentidega. Värvusi, mida ei saa tekitada teiste värvide liitmisega, nimetatakse põhivärvusteks. Definitsioon on üks, aga aditiivses värvisüsteemis on põhivärvid sinine, roheline ja punane; subtraktiivsetes süsteemides sinine, punane, kollane. · Partitiivne värvisüsteem põhineb värvide kõrvutamisel tekkivatel vastasmõjudel. Munselli (18581918) süsteemis on viis põhivärvust kollane, punane, roheline, sinine, violetne. See süsteem tegeleb järelaistingu nähtusega (nt kui pärast kollase pinna vaatamist näeme valgel pinnal sinist või pärast punase täpi vaatamist
annaabi.ee 
