Milles poolest need erinevad? (loeng) Reaktsiooniaeg (RT - reaction time) e. latentsiaeg: aeg välisärritaja (stiimuli) esitamisest meeleorganile kuni organismi vastusreaktsiooni alguseni. Lihtreaktsiooniaeg sõltub v. paljudest faktoritest, sh. taju modaalsusest, stiimuli omadustest jne. (vt. allpool). A-lihtreaktsioon, B-valikreaktsioon, C-eristusreaktsioon (kas peab reageerima või ei) 3. Mille poolest erinevad Dondersi lahutusmeetod ja Sternbergi aditiivmeetod reaktsiooniaja eksperimentide tulemuste interpreteerimisel? (loeng) Donders Dondersi meetodit nimetatakse lahutusmeetodiks, kuna erinevate operatsioonide kestused saadakse lahutamise teel. Kriitika: peamine komistuskivi oli see, et nt. C aja puhul ei saa välistada vastuse valiku staadiumi - ka siin tuleb valida, kas üldse reageerida või mitte. Seega - pole võimalik leida ülesandeid, mis erineksid üksteisest
Andmed on statistilised, mitte absoluutväärtused. Väga suur erinevus on kasutatud instrumentaariumis, samuti stiimuli energia levikus (kella mehhanismi latents; helilained vs. valguslained; hõõglambi süttimise latents jne...); palju muid faktoreid, nt. vanus; väsimus; alkohol ja narkootikumid; ravimid (erandiks on väike kogus kofeiini); unisus, temperatuur; hapnikuvaegus etc · Sternbergi (1969) uus lähenemine aditiivmeetod ehk lisanduva faktori meetod (additive-factor method) : Küsimus oli varem põhimõtteliselt valesti püstitatud. Tuleb teha eksperimendi-situatsioonis muutusi, mis mõjutaksid töötlusulatust (e. operatsioonide hulka) ühe töötlustaseme sees (kas siis identifikats. või vastuse valiku staadiumi sees, ja vaadata, mis tulemustega juhtub) · Valitakse sõltumatud muutujad-, mis peaksid mõjutama töötlust kummagi staadiumi sees, näit. identifikats.tingimustes, kus on
annaabi.ee 
