ivabadusastmete arv 22)Erisoojus.Soojusmahtuvus.Takistuse temperatuurisõltuvus Erisoojus Ce on soojushulk, mis kulub, et tõsta ühikulise massiga keha soojust ühe kraadi võrra. (J/kg*K) Soojusmahtuvus C on soojushulk, mis kulub, et tõsta keha soojust ühe kraadi võrra (J/K) Metalli takistus põhjustab juhtivuselektronide vastastikkust mõju kristallvõre ioonidega. , kus metalli takistus, 0eritakistus, ttemperatuur (°C), takistuse temperatuuritegur. 23)Adiabaatiline protsess Adiabaatseks nimetatakse protsessi, kus puudub soojusvahetus. Gaas teeb tööd siseenergia arvel , kus qsoojushulk(J),Atöö(J),ivabadusastmete arv,nmoolide arv,Runiversaalne gaasikonstant 8,314J/mol, T x temperatuur (K), prõhk(Pa), Vruumala(m3), =Cp/Cv 24)Maxwelli võrrandid Maxwelli võrrandid määravad seosed elektriliste ja magnetiliste nähtuste vahel ja väljade seosed väljaallikatega. Maxwelli võrranditest järeldub elektromagnetlainete olemasolu
= 6,90 · 105 = 690 kJ . Siseenergia muutus U = Mcv (T2-T1) = 4 · 0,72 · (216-573) = -1028 kJ. Protsessist osavõttev soojushulk valemi (Q = U+L) põhjal Q = U + L = -1028 + 690 = -338 kJ . 5.10. Mõned tuletõrje alased ülesanded. Tulekahjul on erinevaid termodünaamilisi protsesse. Teatud lähendusastmega võib reaalset protsessi lugeda isotermseks, adiabaatseks või polütroopseks ning arvutustel rakendada neid võrrandeid , mis on iseloomulikud eeltoodud protsessidele. Näiteks plahvatust võib lugeda gaasi adiabaatseks paisumisprotsessiks ning kasutada protsessi võrrandit (78) ja töö võrrandit (81) hoonet purunemise eest kaitsvate väljalöögi paneelide mõõtmete arvutamisel. Aeglasemalt paisuvate gaaside protsesse võib pidada polütroopseteks ning gaaside paisumistööd saame arvutada valemiga (84). Gaaside ja aurude kuumutamist kinnises
Süsteem on materiaalselt suletud, kui puudub aine juurdevool süsteemi või äravool sellest, sest siis ei vahetu aine mass süsteemis, olles püsiv. Süsteem on materiaalselt avatud, kui esineb aine sissevool süsteemi ja väljavool sellest või üks nendest. Termodünaamilist süsteemi, millel puudub soojusvahetus ümbruskeskkonnaga (isegi siis, kui süsteemi ja ümbruskeskkonna temperatuur on erinev), nimetatakse soojuslikult isoleeritud ehk adiabaatseks süsteemiks, soojusülekannet tõkestavat pinda aga adiabaatpinnaks. Süsteem, mis on ümbruskeskkonnast eraldatud samaaegselt adiabaatselt ja mehaaniliselt absoluutselt jäiga pinnaga, kannab isoleeritud termodünaamilise süsteemi nimetust, eeldusel, et süsteemi ja ümbruskeskkonna vahel ei ole muid vastastikmõjusid. Sel juhul puudub isoleeritud süsteemi ja väliskeskkonna vahel nii soojuslik kui ka mehaaniline vastastikmõju