Peptidoglükaan ja teihhoiinhapped aktiveerivad komplemendi ja põletiku tekke. Eriti tugeva rakuseinaga, mistõttu antibiootikumid pääsevad halvasti rakku. Adhesiinid – kinnitumine uroepiteelile. Tsütolüsiin – teiste G+ ja eukarüootsete rakkude lüüs. Toodavad teisi baktereid inhibeerivat bakteriotsiini. Agregatsioonisubstants – seostumine rakuretseptoritele endokardil, neeruepiteelil; konjugatsiooni võimaldamine. Enterokokiline pinnavalk – kollageensiduv adhesiin E. faecalisel Lipoteihhoiinhape – tsütokiinide tekke stimulatsioon. Proteaas, hüaluronidaas. Želatinaas – hüdrolüüsib želatiini, kollageeni, Hb-d, väikseid peptiide. Feromoonid – soodustavad plasmiidide ülekannet konjugatsioonil, neutrofiilide kemoatraktant põletik. Haigused. • Kõhuõõneinfektsioonid (peritoniit) eriti pärast traumat, millega kaasneb õõnesorgani rebend või perforatsioon. Sümptomitena turse, hellus, palavik, positiivne verekülv.
konjugatsioonipoor, mis on vajalik DNA ülekandumiseks. Escherichia coli F- plasmiidi puhul väidetakse konjugatsioonipoori olemasolu kõige sagedamini. Teise hüpoteesi järgi konjugatsioonipoori ei teki ning ssDNA ning relaksaas kandub retsipientrakku läbi sugupiili. Sellel seisukohal on Agrobacterium tumefaciens'i Ti- plasmiidi uurijad. Rakk-rakk kontakti loomiseks peab sugupiili kinnituma retsipientrakule. F- plasmiidi puhul arvatakse, et F-piili adhesiin TraN tunneb retsipientraku pinnal ära OmpA valgu või mõned spetsiifilised lipopolüsahhariidid, kuid kindlat markerit, mis oleks kontakti loomiseks hädavajalik, pole siiani leitud. Kontakti loomiseks kulub 5 minutit. Kahe doonori vahel konjugatsiooni vältimiseks on rakkude F-plasmiidi puhul olemas kaks MPF vältimise süsteemi. Esimene on välismembraanil kontakti välistamine, mida tagab TraT valk. TraT on 244/233 amh pikkune 5 oligomeerina esinev välismembraani valk
annaabi.ee 
