1924 hakati kaevandama Tõenäoliselt tähtsaim Eesti maavara (praegu ei kaevandata) Rmt.: Eesti. Loodus. Koost. A.Raukas. Tln., 1995, lk 85–86 Geology and Mineral Resources of Estonia. Comp. and ed. by A. Raukas, A. Teedumäe. Tallinn 1997, p. 331–336. Inimorganismis levikult 5. kohal Inimkehas keskm. 1,5 kg fosforit, sellest ca 1,4 kg luudes ja hammastes, 130 g lihastes, 12 g ajus ja närvisüsteemis kuulub nukleiinhapete koostisse (pärilikkus) adenosiinfosfaadid (organismi energeetika; põhineb “fosfaatsidemel”) Nukleotiid ATP (adenosiintrifosfaat) – universaalne makroergiline ühend elusorganismides ATP-sse salvestub energia; see energia vabaneb üleminekul ATP → ADP (makroergilise sideme katkemine) üks taimede põhi-toiteelement (K ja N kõrval) Looduses – fosforiringe 3.15.2. Allotroobid Üle 10 allotroobi, neist tähtsamad 3: valge, punane ja must f. Neist taval. tingimustes on termodünaamiliselt püsiv ainult must fosfor
hulgas energiat, hoidmaks entroopiat madalana süsteemides, mis on vajalikud ensümaatiliste protsesside läbiviimiseks ja biosüsteemide funktsionaalsuse 60 hoidmiseks. On leitud, et bakteriraku kasvamisel kulub rakul kuni 75% energiast valgusünteesiks ja DNA replikatsiooniks kulub 2% koguenergiast. Rakkudes energia talletamiseks ning metabolismiradade vahel liikumiseks kasutatakse peamiselt kolme molekuli: adenosiinfosfaadid (ATP/ADP/AMP), nikotiin-amiid-adeniin-dinukleotiid (NAD/NADH) ja nikotiin-amiid-adeniin- dinukleotiid-fosfaat (NADP/NADPH). ATP toob energiat substraatselt fosforüülimiselt ja membraanselt fosforüülimiselt anabolismiradadele, NADH toob redutseerivat ,,jõudu" katabolismirajalt hingamisahelale või fermenteerimise substraatidele, NADPH toob redutseerivat ,,jõudu" katabolismirajalt pentoosfosfaadirajale, NADP-sõltuvalt isotsitraadidehüdrogenaasilt või energiat
annaabi.ee 
