Atsetüülkoliini toimet postganglionaarsete neuronite postsünaptilisse membraani stimuleerib nikotiin ja efektorelundite rakkudesse muskariin. Postganglionaarsetes sümpaatilistes (v.a sümpaatilised postganglionaarsed kiud, mis varustavad higinäärmeid) närvilõpmetes vabaneb noradrenalin. Närvilõpmeid, milles vabaneb noradrenaliin, nimetatakse adrenergilisteks. Adrenergilisi närvilõpmeid jaotatakse - ja - adrenergilisteks närvilõpmeteks. - adenoretseptorite tundlikkus on suurim noradrenaliinile, siis adrenaliinile ja selle järel isoproterenoolile, - adenoretseptorite tundlikkus on suurim isoproterenoolile, selle järel adrenaliinile ja noradrenaliinile. Erutuse ülekannet närvilõpmetes on võimalik teatud ainetega blokeerida. Sõltuvalt sellest, kas need ained takistavad sümpaatilise või parasümpaatilise efekti esiletulekut, on tegemist kas adreno- või kolinoblokaatoritega e adreno- või kolinolüütiliste ainetega. Soole närvisüsteem
omakorda on piklikus ajus paikneva vasomotoorse keskuse kontrolli all (vaso- veresoon). Seinte pidevat pinget kontrollitakse seeda pikliku aju kaudu. Piklikust ajust omakorda lähevad närviimpulsid sümpaatilistesse NS-idesse rinnasegmentidesse. Sümpaatilise NS-i mõju stimuleeriv, mis tähendab, et siseelundite veresooned ja nahaveresooned ahenevad. Skeletilihaste ja ajuveresooned saavad sümpaatikuse erutusel rohkem verd, need laienevad. Skeletilihased saavad laienevat mõju beeta-adenoretseptorite kaudu. Humoraalne regulatsioon Toimub veres ringlevate ainete kaudu. Nendeks suuremalt jaolt hormoonid, aga vähemal määral ka mineraalainete ioonid (nt Ca, K). Ca ioonid stimuleerivad südame tööd, K ioonid aeglustavad südame tööd. Normaalselt peaksid need ioonid olema tasakaalus. Märksa konkreetse toimega on teatud hormoonid – adrenaliin (neerupealise säsihormoon) – südamele toimib stimuleerivalt, veresoontele: südampärgarteline beeta-adenoretseptorite kaudu,