vahekorraga noorel tüdrukul) saadud papilloomiviirusinfektsioon. Papilloomiviiruseid on teada üle 100 erineva liigi, vähi seisukohalt tähtsamad - 16. tüüp, mis põhjustab emaka väliskaela limaskestast algavat vähki ehk lamerakulist vähki ja 18. tüüp, mis põhjustab emakakaelakanali limaskestast algavat vähki ehk adenokartsinoomi. Viimane on lamerakulise vähiga võrreldes agressiivsema kuluga. 85-90% emakakaelavähkidest on lamerakulised ja ülajäänud 10-15% on adenokartsinoomid. Viirus tungib emakakaela limaskesta ja põhjustab seal rakumuutusi, mida saab diagnoosida rutiinsel günekoloogilisel uuringul võetava niinimetatud rakuproovi alusel (PAP test). Neid nimetatakse vähieelseteks seisunditeks ja jaotatakse kolmeks. Umbes 50% naistest need muutused kaovad see tähendab organism ise saab neist võitu, kuid ülejäänud 50% jäävad muutused püsima, mille foonil umbes 10-15 aasta jooksul areneb pahaloomune kasvaja.
10. MAOVÄHK Maovähk on mao pahaloomuline kasvaja. Sõltuvalt sellest, millisest maoseina kihist see alguse saab eristatakse mitmeid mao pahaloomuliste kasvajate vorme, mida tuntakse erinevate nimetuste all vähk ehk adenokartsinoom, lümfoom, kartsinoid, GIST, sarkoom. Kõigi nende puhul on ravi ja prognoos erinevad. Enamuse, ligikaudu 90% kõikidest mao pahaloomulistest kasvajatest moodustavad mao limaskesta näärmelise epiteeli rakkude muutustest alguse saanud adenokartsinoomid. Ühtset maovähi tekkepõhjust ei teata. Tegemist on mitmete tegurite koosmõjuga, mis ühel hetkel põhjustavad mao limaskesta rakkudes selliseid muutusi, et need lakkavad normaalselt funktsioneerimast ja hakkavad pidurdamatult vohama. Selle tulemusena tekib maoseinas kasvajaline vohand või muutub maosein paksemaks. Kuna magu on päris suure mahutavusega ,,kott", siis alul ei sega selline muutus toidu seedimist ega tekita ka mingeid erilisi vaevusi toidu makku sattudes
annaabi.ee 
