Aastal. Jätkati oma tuumaprogrammi. 1968. Aastal puhkesid pariisis noorterahutused, millele de Gaulle reageeris jäigalt. Mõistnud seda astus ta 1969 tagasi ning suri 1970. Gaulle’istid jäid ka edaspidi prantsusmaa ühes kõige mõjukamaks poliitiliseks jõuks. Saksamaa: Saksamaa purustati sõjas ning jagati USA, NSVL’i , SRB ja PR’i vahel okupatsioonitsoonideks. 1949. Aastal võeti vastu uus põhiseadus ning võidu saavutasid parempoolsed kristlikud demokraadid eesotsas Konrad Adenaueriga. Suured probleemid olid rahanduses: raha oli kaotanud väärtuse ning must turg õitses. Seetõttu alustati radikaalset majandusreformi-sotsiaalne turumajandus (riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima). Valitsus vabastas kontrolli alt hinnad ning toetas ettevõtjate vaba konkurentsi, millega kaasnes avatud turg, eraomand ja stabiilne raha. Majandus hakkas kiirelt arenema ning peagi sai saksamaast kiireima
(IMF). Maailma rahaks kujunes USA dollar. Tagatis oli kuld ja kullale määrati konkreetne hind. Rahvusriikide ülesandeks oli oma valuuta kindlustamine ning selle konventeeritavus USA dollariga. Bretton Woods’i süsteem oli üheks tingimuseks, et Lääne- Euroopa riikide majandusareng 50-60ndatel aastatel oli suhteliselt kiire. Eriti kiirelt arenes majandus Lääne-Saksamaal, kus 20. aastat olid võimul konservatiivid, eesotsas Konrad Adenaueriga. Ta toetus Ludvig Enhardi majanduspoliitikale, mis seisnes sotiaalse turumajanduse arenemises. Ka selle poliitika esimene samm oli Saksa marga kindlustamine, edasi pöörati tähelepanu ettevõtete kulutustele. Algul keelduti kiirest palgatõusust, kuid see aitas kaasa üldisele majanduskasvule. Peale esimesi samme võeti kõik piirangud maha ning Saksa majandusarengut hakati nimetama “imeks”. Kiiresti arenes majandus ka Prantsusmaal- juhtis Ch. de Gaulle. 1969