võimalikult sarnased analüüdile, kuid mis analüüdi määramist ei sega. Sisestandardi kasutamise eeldus on seega meetodi piisav selektiivsus. Sisestandardit lisatakse teadaolevas kontsentratsioonis nii proovile kui ka standardlahusele. Parim on, kui sisestandardi sisaldus on proovi lahuses ja kõigis standardlahustes sama. 19) Mis on kontrollkaardid ja kuidas neid koostada? Et olla kindel kasutatud metoodika adekvaatsetes tulemustes, tuleb pidevalt metoodikat jälgida ja kontrollida. Saadud tulemusi kogutakse teatud aja jooksul ja nende alusel koostatakse statistikat. Üks kasulikumaid võtteid selleks on kontrollkaardid. Kaardi kasutaja saab kaardile märkida hoiatusnivood nii, et need toimiksid ,,häirekelladena" juhuks, kui süsteem hakkab kontrolli alt väljuma, s.t. kui metoodika antavad tulemused hakkavad mingist ajahetkest tavapärasest tugevalt erinema.
Hockenberry 2008) Coyne jt (2010) poolt rõhutatakse, et alla 5 aasta vanustel lastel ei kasutataks kehatemperatuuri mõõtmiseks ei oraalset ega rektaalset meetodit ohutuse eesmärgil. Kehatemperatuuri mõõtmine aksillaarselt (kaenla alt) Kaenla alt kehatemperatuuri mõõtmine on mugav. See häirib last kõige vähem. Antud meetod on hügieeniline. Eelistatud meetod kõhulahtisuse korral. Peegeldab lapse kehatemperatuuri muutusi nii adekvaatsetes tingimustes kui ka jahtumise või ülekuumenemise korral. (Tunell 1998, Hockenberry ja Barrera 2007, Wilson ja Hockenberry 2008, Coyne jt 2010) Lapsel võetakse särk seljast. Kuivatatakse kaenlaalune nahk (see väldib kraadiklaasi jahutamise, mis võib tekkida higi auramisega). Termomeetri otsik asetatakase sügavale kaenlaauku. Jälgitakse, et termomeeter oleks nahaga tihedas kontaktis. Selleks hoitakse