jne); 3) argumenteerimisoskust võimet kõrvaldada eneseväljendusest segav mitmetähenduslikkus ja ebaloogilisus, oskus edastada oma mõtteid lühidalt, selgelt, põhjendatult; 6 4) verbaalse eneseväljendamise oskust; 5) mitteverbaalse eneseväljendamise oskust. Ekspressiivsete oskuste hulka kuuluvad: 1) spontaanne ja vaba tundeedastamine, mis tähendab oskust viia oma tundeimpulss adekvaatsesse ja emotsionaalselt mahlakasse keelde; 2) enese kordumatute isiksusejoonte markeerimine, mis väljendub isikupärases stiilis, teatud ainuomaste arutlus-, lähenemis-, pöördumis- või vastusvariantide kasutamises ja värvikas imagos. Mõjutamisoskus hõivab järgmised oskused: 1) partneri refleksiivjuhtimine, mis haarab endasse partneri mõtlemise, käitumise ja otsustuste langetamise juhtimise tema minakujundiga
teatud viislil käituma, nõudes kompenseerivaid jõupingutusi. A.Wicker püüab täpsemalt mõõta tasemeid ja astmeid adekvaatne mehitatuse piirkond tahavad osaleda ja on võimelised osalema, on väiksem või võrdne käitumispaiga mahutuvusega. Max hulk, mida paik suudab mahutada ja suurem kui säilitusmiinimum minimaalne hulk, mis on vajalik funktsioneerimiseks. Üle ja alamehitatus on ebanormaalsed seisundid käivituvad mehhanismid, mille eesmärgiks on viia käitumispaik adekvaatsesse seisundisse. Säilitusmiinimumile või mahutamisele lähtuvalt teatris lisaetenduste andmine, kui ei saavutata adekvaatset mehitatust, siis avalduvad käitumislikud tagajärjed, mida suurem on alamehitus. Ülemehitatuse korral avalduvad kvalitatiivsed uued nähtused, indiviidi spetsialiseerumine kus igaüks nokitseb mingi asja kallal, mida ta osakb, võib lasta tal seda teha kui raha jagub. Väheneb mure käitumispaiga kui terviku suhtes, väheneb huvi tegevuste tulemuste suhtes