kroonilisteks ja tagasipöördumatuteks. Sellise närvisüsteemi võib pärida, kuid võib saada ka tarvitades aineid soodsas pärilikus keskkonnas. Inimestel, kes on pärilikult tundlikud selliste ainete suhtes, toimub haiguse kroonilise piiri ületamine kiiresti. Selleks on vaja lihtsalt raku ainevahetuses pidevat alkoholi olemas olu ja mina noorem on organism, seda kiiremini muutus toimub. Sellises olukorras peavad geenid reageerima, et organism adapteeruks ja jääks ellu. See on aga närvirakkudele pidev stressolukord ja lõppude lõpuks see olukord muudab rakkude ehitust ja epigeneetikat sellisel moel, et närvisüsteem hakkab pidevalt alkoholi juurde nõudma. Pärast seda muutubki alkoholism krooniliseks ja inimene ei joo enam mõnu ja lõdvestumise pärast, vaid selleks, et närvisüsteem saaks oma ”normaalses” olekus olla. Inimene võib isegi pool aastat joomata olla, kuid kohe kui ta ühe klaasikese võtab, siis väljub tarbimini
Keel annab võimaluse kogeda. Keel määratleb ka inimese enesemääratlust. Parem ajupoolkera töötab, et vasak saaks töötada. Enne 1,5 eluaastat toimub keele õppimine ainult parema ajupoolkeraga, hiljem vasakuga samuti (aitab seostada teooriat ühiskonnaga). Sotsiaalse õppimise teooria, Albert Bendura (1925-...) Kasvas oma teooriaga välja biheivorismist. Toob sisse õppimise tasu vahendusel, kuid leiab, et kui ainult tasustamisele loota, ei adapteeruks laps keskkonnaga. Seega, õppimine ei saa olla nii mahukas, kui väidab bihevoristlik mudel. Oluline on mitte ülehinnata kinnituse jõudu. Väidab, et õpitakse kellegi teise kogemuse pealt. Väidab, et inimene ei kasuta kõike õpitut kohe, vaid salvestab selle ja kasutab hiljem. Uue käitmumisviisi esitamine sõltub oodatavast tagajärjest (karistus, kiitmine vms). Tunnetus on seoses, keskkonna ja käitumisega.
annaabi.ee 
