1785- 1789 andis välja esimest vene lasteajakirja - Lugemist lapse südame ja hinge kosutuseks ( Detskoje tštenije dlja serdtsa i razuma). XVIII sajandi venekeelsest lastelektüürist moodustasid olulisema osa maailmakirjanduse tõlked, näiteks Aisopose valmid ja Charles Perrault’ muinasjutud. suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti, keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele mõeldud teosed adapteeriti ning nõnda muutusid Venemaal lastelektüüriks M. de Cervantes Saavedra Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast, J. Swifti Gulliveri reisid, F. Feneloni Telemaque. Romantism muutis suhtumist lapsesse, huvitus lapse sisemaailmast. Kirjanikud ei suhtunud lapsesse enam kui kasvatusalusesse tabula rasasse, vaid nagu isiksusse. Peale- tükkivast didaktikast hoidudes püüdsid omaaegsed kirjanikud toetuda lapse tundeelule ning selles vaimus ennast väljendada. XIX. saj. kirjanikud-
Ajaloolise jutustuse tunnuste hulka käib osutus märtrile. Jaanus = omamoodi märter või kangelane. Narratiiv lõpeb traagiliselt, Tasuja on traagiline kangelane. Üldist paatost peaks nimetama heroiliseks tragöödiaks, klassikaliseks traagilise tunde heroiseerimiseks. Kuigi loo lõpus tuleb eestlastel vastu võtta kaotus, jääb lootus, et selliseid kanglasi tuleb rahva seast ka hiljem. Paatos seisneb sellest, et pole rõhutatud ohvri positsiooni, kaotust. Algupära on harv nähtus, pigem adapteeriti sel ajal eelkõige saksa keele kaudu inglise, prantsuse või saksa rahvaraamatuid. Selle kaudu paistab „Tasuja” silma. Teistest raamatutest räägitakse kui plagiaatidest, aga see pole päris nii. Tekib kahtlusi, kirjandusteadlane Herbert Salu on võrrelnud „Tasujat” Dumas’ „Wilhelm Telliga”. Seostatud gootikaga: pimedus, öö, üksikud pilved, kelder, kus Tambet mädaneb. Kuigi Bornhöhe ei kajasta tegelikke ajaloosündmusi, on see raamat
annaabi.ee 
