kuulub, teine aga konkreetsele liigile. Tänapäevase nomenklatuuri reeglid ja nimetused on kirjas International Code of Botanical Nomenclature. Liik on bioloogilise klassifikatsiooni põhiühik ja taksonoomiline järk. Seda defineeritakse ka kui organismide rühma, kes on võimelised omavahel paljunema ja andma viljakaid järglasi. Liigile omased tunnused avalduvad sarnases DNA-s, morfoloogias ja ökoloogilises nišis. Spetsiifiliste kohaomaste adaptatiivsete tunnuste olemasolul jaotatakse liigid alamliikideks või varieetideks. Elusloodus –domeen-riik-hõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik *pea igal tasemel saab välja tuua ülem- ja alamastme. *triibus – sugukonnast väiksem ja perekonnast suurem taksonoomiaüksus Taimeriik: 1.Soonteta taimed – domineerib gametofaas, juhtkoed ei ole arenenud. *Sammaltaimed – maksasammaltaimed(Hepatophyta, 6500), kõdersammaltaimed(Anthocerophyta,100), lehtsammaltaimed(Brypohyta, 12000). 1
oskusi saab identifitseerida ja süstemaatiliselt õpetada ning need on mist (Connor, 2002). aluseks sotsiaalsele kompe-tentsusele. Teise meetodi puhul SOTu käigus õpetatakse lastele/noortele erinevaid sotsiaal- keskendutakse strateegiale: õpetatakse üldisi strateegiaid seid oskusi (nt vestlusoskus, oma käitumise kontrollimine) ja tegel- toimetulemaks sotsiaalsetes situatsioonides -nende adaptatiivsete dakse selliste sotsiaal-kognitiivsete protsessidega nagu näiteks prob- strateegiate käsutamine peegeldab indiviidi sotsiaalset leemilahendamine, enesekontroll, perspektiivivõtmine (Wasserman kompetentsust (Walker, Colvin & Ramsey, 1995). & Millei-, 1999). Kognitiiv-käitumisliku sotsiaalsete oskuste treeningu esi- Nii nagu pole sotsiaalsete oskuste kohta ühtselt käsutatavat