Kui ma lõpuks kurnatult ja õnnetult Pariisi tagasi jõudsin, jäin ma tõsiselt haigeks leetritesse. Kui olin tõvest lahti saanud, leidsid arstid, et see on avaldanud halba mõju mu niigi nõrgavõitu südame pääle, ja soovitasid täielikuks paranemiseks mäestikuõhku. Võtsin ja sõitsin Püreneedesse, selle saladusliku rahva baskide sekka. Neist on räägitud, et nad olla eestlaste kauged sugulased. Ega see sugulus vist Aadamast ja Eevast kaugemale ei ulatu!" . Jõululaat tõi Adamsonilt kogu töidm mida tuleks pidada eriti huvitavaks, kunda nad märgivad teetähiseid kunstnikku suunal. 15. septembril 1931 läks Adamsoni 15 tööd New Yorki. 30. november 15. detsember 1935. aastal esines Adamson-Eric EKKKÜ kunstinäitusel ,,Pallases" 8 maaliga mitmesugustest zanridest. Kõiki maaliliike käsitles Adamson haruldaselt järjekindla samastiilsusega: niihästi portrees kui ka maastikus huvitas teda võimalikult tihe värvirikkus
sakslased ka Suure-Jaanist. Saksa okupatsioon oli lõppenud. 1918 - 1920. a. toimus Eesti Vabadussõda. Eesti väed võitlesid Punaarmee ja Landesveeri vastu. 2. veebruaril 1920. a. sõlmiti Tartu rahu. Eesti rahvas saavutas iseseisvuse. Langenute mälestuseks otsustati ka Suure-Jaanis püstitada mälestussammas. Raha saadi pidude sissetulekutest ja annetustena. Sooviti, et mälestussambal oleks kujutatud muinasvanem Lembitu. Töö telliti Amandus Adamsonilt ja mälestusmärk avati 24. juunil 1926. a. Monumendi ümber pidid olema tahvlid 75 suurejaanilase nimedega, kes langesid Vabadussõja lahingutes. Kahjuks jäi see töö pooleli. Monumentii ei olnud nõukogude ajal enam surnuaia kõrval, kuid monument oli alles, ainult käsi murtud. Eesti Vabariigi taasiseseivumisega oli suure-jaanilastele väga tähtis taastada Vabadussõja mälestussammas. Raha koguti rahvalt annetustena
annaabi.ee 
