kliid ja jahvatusjäätmed. Erinevatele söötadele on iseloomulikumad erinevad mükotoksiinid: konsentraate saastavad afatoksiinid, maisi fumonisiinid ja zearalenoon, teisi teravilju DON, ohratoksiinid ja ergotalkaloidid (Fink-Gremmels, 2008). Karjamaarohus võib kasvada kottseen tungaltera, teatud kõrrelistele on iseloomulikud neile omased endofüütsed seened (Neotyphodium coenophialum kõrges aruheinas, Neotyphodium (Acremonium) lolii karjamaa raiheinas), mis produtseerivad ergotalkaloide, indooliühendeid, terpeene jt neurotoksilisi ja vasokonstriktoorseid ühendeid (Ronald, Riley ja Pestka, 2011). Haljassöötade konserveerimisel (sileerimine, kuivatamine) võivad ellu jääda juba niitmisel haljassöödas leidunud mükotoksiinid, lisaks võivad hallitused säilitamisel edasi kasvada. Ebaõige transpordi ja säilitamise käigus tekib mükotoksiine ka
Penicilliumi hallitusseent, mis viitas sellele, et uuritud korterites ei olnud püsivalt läbijooksust märgi puitpindasid. Tabel 9.3 Erinevate hallitusseente esinemise sagedus kleeplindiproovidel. Leid Kahjustuste sagedus, % Puit- Tellis- Suurpaneel- korterelamud korterelamud korterelamud Acremonium 2 Alternaria 4 Aspergillus 13 4 Aureobasidium 2 Botrymyces 2
annaabi.ee 
