78. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi võrdlus. 79. Sulgpeaste (Pterobranchia), sammalloomade (Bryozoa) ja koloonialiste kiirloomade (Radiata Cnidaria) võrdlus: ühist ja erinevat. 80. Poolkeelikloomade (Hemichordata) ja keelikloomade (Chordata) võrdlus: ühisjooni ja erinevusi. 81. Mantelloomade (Tunicata) ehituse ja eluviisi, säälhulgas sigimise ja lootearengu näiteid. 82. Süstikkala (Branchiostoma) kui koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega. 83. Selgroogsete (Vertebrata) klassideks jaotamine; millised neist on monofüleetilised ja millised parafüleetilised. 84. Kalade (Pisces) laiemas mõttes, või kalade ja sõõrsuude (Cyclostomata) jaotamine klassideks, nonde lühike võrdlus. 85. Maismaaselgroogsete ehk neljajalgsete (Tetrapoda) tekkimine: eelkohastumisi neljajalgsuseks kalade seas. 86
Mõnel arenevad pungad pikal jätkel (stoolonil või kannusel), ning eralduvad neist kas üksikute soota või suguliste isendeina, või juba uute väikeste kolooniatena. Ripikloomade sigimine: Munad munetakse vette. Moone on väga kiire. Vastne koorub munast juba sabaga, mis on otse taha suunatud, ja selgmise närvitoruga. Moondel pöördub saba 900 paremale, nii et täiskasvanul on ta kere suhtes lapiti. 81. Süstikkala (Branchiostoma), koljutute (Cephalochordata ehk Acrania) näide: ehitus, eluviis, võrdlus selgroogsetega Süstikkala: keha on sisemiselt lülistunud: nii lihased, seljakeelik, lõpused koos nefriididega kui sugunäärmed on ehitatud või paiknevad metameerselt, korduvate segmentidena. Samasuguse metameeria ehk lülistuse jälgi leiame ka selgroogseil: roided, lõpuskaared, rindkere lihased. Suud ümbritsevad väädikud (tsirrid) on süstikkalal mitte toidu kogumiseks, vaid suuremate esemete suust eemale hoidmiseks.
annaabi.ee 
