aeroobselt väävelhappeks: · S8 + 12 O2 + 8 H2O H2SO4 · Kuna osa tüvesid oksüdeerib ka sulfiidset S, siis osalevad nad metallide leostamises sulfiidsetest maakidest. · Püriitsete mineraalide leostamine: · FeS2 + 7 O2 + 2 H2O 2FeSO4 + 2 H2SO4 · Mitmeid tüvesid on plaanitud ka kasutada S eemaldamiseks söest ja naftast. Acidianus · Valgulise kestaga kokk. Kirjeldati 1984. a. kui Sulfolobusele lähedane organism, mis oli võimeline S nii redutseerima, kui ka oksüdeerima. · Nimi Acidianus tulenes Rooma jumala Ianus'e nimest. Sel jumalal oli 2 nägu, mis vaatasid erinevates suundades. See, mida Acidianus S-ga teeb, sõltub hapniku olemasolust ja elektronidoonoritest. · Aeroobselt näiteks oksüdeerib väävlit või vesinikku hapnikuga. Anaerobioosis
3 Osa mikroobe vajab siiski redutseeritud väävlit. Nt osa metanogeene saavad S allikana kasutada ainult sulfiidset S. Redutseeritud väävlit vajavad: Tioonbakterid (saavad energiat redutseeritud S-ühendite oksüdatsioonist); Fototroofsed S-bakterid (kasutavad H2S, tiosulfaati või So redutseerijana fotosünteesil); väga paljud arhed vajavad S. Nad kas oksüdeerivad väävlit või redutseerivad seda. Mõned liigid saavad teha mõlemat (Acidianus). Thioploca saab energiat H2S oksüdatsioonist ja talletab vaheproduktina väävliteri rakku. Thiomargarita namibiensis (tioonbakter) on väga suur bakter, kelle peaaegu kogu raku võtab enda alla nitraadivakuool. Rakukesta alla kogunevad aga väävlitilgad, mis on H2S oksüdatsiooni vaheproduktiks. Merebakteritel on ohtralt kasutada dimetüülsulfoniopropionaati, DMSP, on osmo- ja sterssiprotektoriks merevetikatel, seda sünteesitakse metioniinist