000) või 2%ses Virkon Si lahuses kahe tunni vältel. Uued kalad tuleb tuua taudivabast majandist ning kui aasta jooksul ei teki neil haigustunnuseid, vabastatakse majand kitsendustest. Veelgi parem on kalade asemel tuua viljastatud marja, seda eelnevalt jodofooride või glutaaraldehüüdiga (400 g/m3, toimeajaga 10 minutit) töödeldes. 3)Vähikatk Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid perekonnast Gambarus, kes sõjajärgsel perioodil on levinud Euroopa jõgedes, ilmselt ei põe vähikatku
Tugeva invasiooni korral on lihaste valgeks muutumine märgatav isegi elavatel vähidel läbi kooriku. Diagnoos pannakse kliiniliste tunnuste ja haigusetekitaja spooride leidumise põhjal. Nakatumine toimub liigikaaslaste söömise kaudu. Massilise haiguspuhangu ärahoidmiseks soovitatakse vähkide tugevdatud väljapüüki veekogust, kus telohanioosi juhtumeid on märgatud. Vähikatk Tekitajaks on seen Aphanomyces astaci, mis kuulub seltsi Saprolegniales ja on lähedane AchlyaLE. Seene mütseel on väheherunev, hüüfide laius 3...8 µm. Vähk nakatub lõpuste või lülide vahede kaudu. Pärast nakatumist kasvab seen organismi sisemusse, kahjustades närvisüsteemi. Haigusele on vastuvõtlikud jõevähid perekonnast Astacus. Ameerika vähid perekonnast Pacificastacus, keda aklimatiseeritakse Euroopas, ning väikesed Ameerika vähid perekonnast Gambarus, kes sõjajärgsel perioodil on levinud Euroopa jõgedes, ilmselt ei põe vähikatku