Makedoonia, Pergamon. 4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Aitoolia liit. Achaia liit. “Sparta revolutsioon” (Agis; Kleomenes). 6. Religioon ja kultuur. Idamaised mõjud religioonis. Müsteerionikultuste levik. Aleksandria kultuurikeskusena (Museion). Aleksandria luule (Kallisthenes, Apollonios Rhodoselt, Theokritos). Uus-Attika komöödia. Hellenistlik filosoofia: stoitsism (Zenon) ja Epikurose õpetus. Teadus (Eukleided; Eratosthenes; Archimedes). Ajalookirjutus (Polybios). 18) Rooma vabariigi hiilgeajal: hegemoonia Vahemerel 1
4. Hellenismaaja ühiskond ja riiklus. Idamaade helleniseerumine. Tähtsamad linnad (Aleksandria, Antiookia, Pergamon, Rhodos). Kreeka ja idamaiste joonte põimumine hellenistlike riikide ühiskonnas ja majanduses. Linnaelu ja kaubandus. Hellenistlike monarhiate üldiseloomustus. Valitseja jumalikustamine. Sõjaväe korraldus. 5. Makedoonia ja Kreeka. Makedoonia ja Kreeka riikide vaheliste suhete üldine iseloom. Olukord Ateenas. Aitoolia liit. Achaia liit. Sisevõitlused Spartas (Agis; Kleomenes). AITOOLIA LIIT: Uute jõududena tõusid Kreekas esile kaks föderatiivset riiki: Aitoolia ja Ahhaia liit. Mõlemad olid ammu tuntud ühendused, kuid seni poliitikas tagaplaanil. Aitoolia liit Kesk-Kreeka mägises lääneosas koondus Apolloni pühamu ümber Thermonis. Seal peeti kahel korral aastas kõigi Aitoolis kogukondade ühiskoosolekut ja seal pidas istungeid ka kogukondade esindajatest koosnev nõukogu (synedrion)
vaid nad olid Makedoonia sõltuvad liitlased. Makedoonia ei suutnud oma hegemooniat kreekas läbivalt kehtestada, paljud kreeka linnriigid polndu rahu Makedoonia ülemvõimuga ja linnriigid olid edukad ja püüdsid saavutada iseseisvust. Paljud sõjalised konfliktid, et saada need kreeka linnrigiid enda kätte. Krekat isel. Hakkasid kreekas kujunema ulatuslikumad föderatsioonid, liitriigid Aitoolia ja Achaia liit, muutusid suurjõududeks, olid vaenulikud Makedoonia vastu ja üksteise vastu. Kolmas Spartas leidsid aset revolutsioonilised sündmused, spartiaatide hulk oli vähenenud, kaks kuningat 3 saj II poolel Agis ja Kleomenes, püüdsid spartalaste ringi laiendada, võttes rikastelt maad ja andes vaestele.Mõlemad ebaõnnestusid, üks poos üles ja teine põgenes Egiptusesse. Makedoonia ja kreeklaste omavahelised pinged olid see kontekst mis võimaldas roomlastel end
annaabi.ee 
