augustil 1941 üle rinde Saksa poolele. Hiljem moodustati Erna salga baasil samanimeline eesti vabatahtlike pataljon, mis võttis Wehrmachti 217. jalaväediviisi koosseisus osa Vormsi, Muhu ja Saaremaa vallutamisest ning likvideeriti 10. oktoobril 1941. Pärast dessanti Muhusse, mis toimus Soome sõjaväe kiirpaatidel, läksid mõned Erna liikmed koos soomlastega Soome ja osalesid detsembris Hanko vallutamisel. 1942. a kevadel organiseeris Abwehri esindaja Soomes Cellarius Erna meestest 13-liikmelise kaugluure salga, mis heideti Punaarmee tagalasse ja mille kõik liikmed hukkusid. Eestlasi oli ka soomlaste kaugluure salkades. 1943. a kevadel algas suurem Soome põgenemine. Enne seda oli Soomes üle 400 eesti pagulase. 1943. a põgeneti eeskätt veebruaris välja kuulutatud 1919.1924. aastakäigu
kuulunud väeosa, mis loodi jaanuaris 1944 Neveli rindel. Diviisis võitles kokku umbes 70 000 sõdurit.[3][2] Väeosa lahingutegevus toimus idarindel ja lõppes 1945. aasta mais Tšehhis PIIRIKAITSERÜGEMENDID olid Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis mobiliseeritutest moodustatud väeüksused. ERNA LUUREGRUPP oli Teise maailmasõja ajal operatsiooni Barbarossa alguses Soome ja Saksa sõjaväeluure Abwehri koostöös moodustatud eriüksus, mis tegeles Eesti territooriumil asuva NSV Liidu Punaarmee tagalas luurega. Erna ülesandeks oli luure Punaarmee tagalas, väeosade liikumiste jälgimine ja staapide asukohtade väljaselgitamine, millest raadiojaamaga raadioside teel informeeriti Soomes asuvat keskust. Eesti territooriumil Erna salgaga kohalike metsavendade liitumisega, kellest enamik oli metsa põgenenud pärast 14
Juba juulis 1941 hakati Soome mereväe juurde sakslaste palvel komplekteerima mootorpaadirühma, mis sai selle komandöri, vanemleitnant Ilmari Virkki järgi nimeks Virkki üksus (Osasto Virkki). Üksuse baaslaevaks eraldati vana rannasõidu reisiaurik ,,Porkkala". Algselt peeti silmas Soome lahes asuvate Eesti saarte hõivamist. Soomlaste kõrval kuulus üksusesse ka üks eestlane, ,,Erna" rühmast pärit radist Johan Eilau. Operatiivselt oli Virkki üksus Saksa sõjaväeluure Abwehri esindaja korvetikapten Alexander Cellariuse alluvuses. Vanemleitnant Virkki ise sai haavata 9. septembri öösel dessantüksuste toimetamisel Vormsile ja rohkem siinsetes lahingutes ei osalenud. Saarte vallutamisega kaasnesid Nõukogude vägede eksitamiseks ulatuslikud pettemanöövrid merel. Ulatuslikumad olid ,,Südwind" Liivi lahest Saaremaa lõunaranniku suunas ja hiljem ,,Westwind" Saaremaa läänerannikule. Suurim ja ohvriterohkeim oli ,,Nordwind", mille
annaabi.ee 
