kui objektiivne õigus ise pole meile toeks. Võtad abiks õiguslikud kategooriad need mis peaksid olema meie korrastatud mõtlemises. Mis on need õiguslikud kategooriad? Need on õiguse printsiibid. Need võtad appi. Õiguse printsiibid pole lahutatud õigusnormide maailmast. Need on normi kohal kõrguvad tähelepanekud õiguse kohta. Norm peab olema abstraktne ehk üldistatud. Kuid õiguse printsiip on veel abtsraktsem kategooria normist, see on veel üks samm edasi. Küsimuse peab jurist lahendama ka siis, kui objektiivne õigus ise ei anna vastust. Siis kasutad printsiipe. Väärtusõiguse tekkimine = objektiivne õigus + printsiibid. 5) Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks Dreier leiab, et kehtiva õiguse immanentne osa on õiguseetilised printsiibid. Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. See saab olla küll objektiivne õigus, kuid ei midagi enamat
Võtad abiks õiguslikud kategooriad – need mis peaksid olema meie korrastatud mõtlemises. Mis on need õiguslikud kategooriad? Need on õiguse printsiibid. Need võtad appi. Need vahendavad õiguse ideed ja positiivse õiguse toimet. Õiguse printsiibid pole lahutatud õigusnormide maailmast. Need on normi kohal kõrguvad tähelepanekud õiguse kohta. Norm peab olema abstraktne ehk üldistatud – elu on liiga keeruline muuks. Kuid õiguse printsiip on veel abtsraktsem kategooria normist, see on veel üks samm edasi. Ja see on seega võimalik lahendus. Küsimuse peab lahendama jurist ka siis, kui obj õigus ise ei anna vastust. Siis kasutad printsiipe. Väärtusõiguse tekkimine = objektiivne õigus + printsiibid. 5) Väärtused on kehtiva õiguse immanentseks osaks (R. Dreier). Valitseva eetilise seisukohaga vastuolus olev norm ei saa kehtiv olla. See saab olla küll objektiivne õigus, kuid ei midagi enamat