1 d 1 ja 1* 23 32 1/32 2 ja 2* 33 15 1/15 3 ja 3* 53 7 1/7 4 ja 4* 63 4 1/4 Katseandmete põhjal joonestada graafik.Ordinaatteljele märkida reaktsiooni kiirus ja abtsissteljele temperatuur. Soovitatav mastaap: 10oC 2cm, suurim kiirus 8cm. Saadud tulemuste põhjal koosta järedus. Järeldus: Keemiline reaktsioon on seda kiirem, mida kõrgem on temperatuur, kuna kõrgem temperatuur kiirendab aineosakeste liikumist ja suurendab osakeste omavaheliste põrgete arvu (Hollandi keemik J.van't Hoff järgi, kes seda teooriat selgitas). Töö nr. 4 Keemiline tasakaal Katse 1. Ainete konsentratsiooni muutuse toime keemilisele tasakaalule. Töö eesmärk:
väävelhappe lahust, katseklaas suleti korgiga ja segati katseklaasi kiiresti, seda kahel korral ümber pöörates. Möödeti aeg lahuste kokkuvalamise hetkest kuni hägu tekkimiseni. Hägu ilmumiseks kulunud aeg (sekundites) kanti tabelisse. Samuti toimiti teiste naatriumtiosulfaadi lahustega (katseklaasid 2, 3, 4). Katse andmete põhjal koostati graafik. Ordinaat teljele märgiti reaktsiooni kiirus (v) möödetuna aja pöördväärtusena (1/t) ja abtsissteljele naatriumtiosulfaadi konsentratsioon. Soovitatav mastaap: minimaalne Na2S2O3 sisaldud lahuses 3 cm ja maksimaalne kiirus 8 cm. Saadud tulemuste põhjal koostati järeldus reaktsiooni sõltuvuse kohta reageerivate ainete kontsentratsioonist. Katse andmed ja tabel: Katseklaasi Na2S2O3 lahus cm3 H2O Na2S2O3 lahuses Aeg Kiirus nr a b a/(a+b) t, s 1/t, s-1
jääval ruumalal. Soojus q1 siseneb kiütuse ja õhu segu süütamisel igas mootori kolvis teatud ajal. Kolvi liikumist ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS) nimetatakse taktiks. Neljataktilisel mootoril toimub täistsükkel kolvi nelja takti jooksul, kahetaktilisel mootoril kahe takti jooksul. Vaatleme 4-taktilises sisepõlemismootoris toimuvaid protsesse joonisel 16 toodud diagrammil p-v koordinaatides. Abtsissteljele on kantud töötava keha erimaht (maht oleneb kolvi asendist) ja ordinaatteljele absoluutne rõhk silindris. Joonis 16. Mootori ideaaltsükkel (a) ja skeem (b) soojuse juhtimisel protsessi püsival mahul. Mootori ideaaldiagrammil on kujutatud järgnevad protsessid: A-1 töösegu sisseimemine silindrisse jääval rõhul, praktiliselt atmosfääri rõhul, segu parameetrid (p, v, T) ei muutu; A-1 joon ei ole oleku muutumisega seotud;
annaabi.ee 
