looduslikult, algselt see sünteesiti heeringa seemneraku DNA-st. Kõige laialdasem looduslikult esinev tsütokiniin kõrgemates taimedes on zeatiin. Zeatiin ja teised looduslikult esinevad tsütokiniinid on tavaliselt leitud koos riboosiga või riboosfosfaadiga 9. asendis. Lisaks raku jagunemise ergutamisele, tsütokiniinid ka mõjutavad võrse ja juure eristumist koekultuuris, külgmiste pungade kasvu ja lehtede kasvamist, kloroplasti arengut ja lehtede vananemist. Seos on ka pungas oleva abtsiishappe (ABA) sislduse ja punga kasvu vahel: selle sisaldus eemaldatud tipuga taimes on madalam kui puutumata taimes. Pole teada, kas atsiishape on mujalt imporditud või pungas sünteesitud, kuid selle sisaldust külgpungas kontrollib tipmisest võrsest tulev indiool-3-äädikhape (IAA). Atsiishappe lisamine tipmisse võrsesse kiirendab külgvõrse kasvu. Kuigi auksiini transport ja taime ladvas toimuv süntees on külgpunga kasvus suure
näiteks sulfaatides, nitraatides. Sellist keskkonna seisundit nimetatakse anoksiaks. Anoksilist keskkonda asustavad anaeroobid. Anaeroobid ehk anaeroobsed organismid on vaba molekulaarse hapnikuta ehk anoksilises keskkonnas elavad organismid, kes eluprotsessideks ei vaja molekulaarset hapnikku, ja kes hapniku esinemisel võivad isegi surra. • Suureneb abtsiishappe ja etüleeni süntees mille tagajärjeks õhulõhede sulgemine ja lehtede langemine • Lõpuks raku membraansüsteemid lagunevad Adaptatsioonid hapnikuvaegusele • Funktsionaalsed adaptatsioonid: - alkoholi dehüdrogenaasi aktiivsuse vähendamine anaerobioosis (vältimaks etanooli sünteesi – selle asemel piimhape jt.) • Morfoloogilised adaptatsioonid: - aerenhüümi moodustamine (sootaimedel 20-60% juurte
annaabi.ee 
