luksuskaupadele. Peagi ta kaotab kõik oma maise vara ning kui tema tee ristub juhuse läbi salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest. Hoopis teise nurga alt käsitlevad inimloomust eksistentsialistid, kes paigutavad oma tegelased piirsituatsiooni - äärmuslikku ja absurdsesse olukorda, mille abil selguvad ümbritsevatele inimestele ning ka lugejale inimese tegelikud iseloomuomadused. Väga osavalt on seda motiivi ära kasutanud prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus oma romaanis ,,Katk". Autor kirjeldab ühte pealtnäha tavalist kaubalinna Vahemere rannikul, mis laastava haiguse sunnil muutub üpris sarnaseks ligipääsmatu kindlusega. See annab kirjanikule võimaluse näidata inimeste varjatud külgi, mis tulevad ilmsiks ainult siis, kui surm
Tema autoriteet põhines sihikindlal sisemisel võimuihal, mitte tema veenval isiksusel. Himmler ei vajanud ametiposti kui sellist, ta janunes võimu järele. Riigiaparaadi töö kontroll polnud see, mida Himmler saavutada tahtis. Tema eesmärgiks oli riik, mille moodustaksid tema käe all olevad võimustruktuurid. Kaine mõistusega Himmler oli vastuolulise iseloomuga. Ratsionaalsus ei seganud teda uskumast absurdsesse segusse rassiteooriast, loodusliku ravi õpetusest ning rahvuslikust okultismist. Ta lavastas kultustseremooniaid ning püstitas pühakodasid oma müstiliste rituaalide läbiviimiseks. Teised jüngrid vaid naersid ta kummaliste riituspidude üle. See kõik on nüüdseks ununenud. Heinrich Himmleri nimi seostub järeltulevatele põlvedele eelkõige miljonite inimeste massimõrvaga. Loomulikult oli ka tema käsualune, mida ta tihti ja meelsasti toonitas