tõttu vahelamell laguneb. Suureneb antotsüanidiinide süntees ja karboksüülhapped muutuvad sahhariidideks. Klorofüll laguneb. Mitteklimakteersetes viljades (tsitruselised) pole etüleenil toimet või see on palju nõrgem. Et just etüleen on oluline viljade valmimisel, on näidanud katsed ACC süntaasi ja ACC oksüdaasi mutantsetes (antisense) taimedes kus viljade vananemine on oluliselt aeglustunud. Lehtede/viljade langemine (abstsissioon). Lehtede moodustumise ajal tekib lehevarre alusele nn abstsissioonitsoon – piirkond pikkadest kitsastest rakkudest üksteise kõrval. Lehtede vananedes kui IAA süntees väheneb, suureneb etüleeni süntees abstsissioonitsoonis, pektiinid lagunevad, rakud eemalduvad üksteisest ja leht/vili langeb oma raskuse mõjul alla. Varte pikkuskasvu vähenemine ja lateraalse kasvu suurenemine (rakkude ruumala oluliselt ei muutu)
ensüümi, ACC (aminotsüklopropaan-karboksüülhappe) süntaasi ja etüleeni enda hulk taimes). Signaali järgselt suureneb mitmete hüdrolüütiliste ensüümide (kitinaas, glükanaas, fenüül- ammoonium liaas ehk PAL) süntees ja tekivad muutused rakuseintes. Etüleen tekib ka madalate (positiivsete) temperatuuride korral. Etüleen põhjustab lehtede vm organite abstsissiooni. Abstsissioon ( on taimefüsioloogiline nähtus, mille tagajärjel taime mingi osa eraldub. Tavaliselt on selleks lehed või viljad, harvem õied, seemned jt. Lehtede varisemine sügisel nt. Etüleen on väga levinud signaalaine, mis tekib väga erineva stressi korral. • Etüleen indutseerib hüdrolüütiliste ensüümide sünteesi, need ensüümid lagundavad rakuseinad abstsissioonikihis. Auksiin pärsib etüleeni toimet. • Giberilliinid – nt. Auksiin - pikkuskasvu reguleerimine
annaabi.ee 
