nimetatakse argumendi suvalist muutu. Funktsiooni diferentsiaaliks nimetatakse funktsiooni tuletise ja argumendi diferentsiaali korrutist. dy y = 78. Võrduse võib kirjutada kujul dx 79. Siit nähtub, et funktsiooni tuletis on funktsiooni ja argumendi diferentsiaalide jagatis. 80. 81. Geomeetriliselt vastab funktsiooni diferentsiaalile kõvera puutuja ordinaadi muut üleminekul punktist abstsissiga x punkti abtsissiga x + x . 82. Funktsiooni muudu y ja diferentsiaali dy vahe y - dy esitub lõiguna TQ. 83. Lõik TQ kujutab endast kõrgemat järku lõpmata väikest suurust x . 84. DIFERENTSIAAL LIGIKAUDSES ARVUTAMISES 85. Defineerisime diferentsiaali kui funktsiooni muudu peaosa. See võimaldab kasutada diferentsiaali kui funktsiooni muudu ligikaudset väärtust dy y 86. Valem on seda täpsem, mida väiksem on muut x . Valemit kasutatakse siis, kui
3 25 134 13,4 7,5 11,5 19 3,8 1 4 26 185 18,5 15 0 0 0 5 26 237 23,7 Märkuseks 0-veeliinitasandil on pindala, kuid mahuline väärtus puudub Laeva ujuvuskeskme abstsiss xB (IMO kasutab tähist XB) asukoht piki laeva koos raskuskeskme abstsissiga xG (või XG) määravad laeva trimmi. Arvutuseks peavad eelnevalt olema teada veeliinitasandite pindalad AWP ja nende raskuskeskmete abstsissid xF (või XF). Pinnamomentide integreerimisel püstkesktasandi ehk miidlitasandi suhtes kuni laeva süviseni, mida on korrutatud T-ga ja jagamisel mahulise veeväljasurvega arvutatakse XB: M yz T [ ] 0,5T T
x st funktsiooni muudu ja argumendi muudu suhe t¨ahendab l~oikaja P Q t~ousu. Kui n¨ uu ¨d x 0, siis x + x x, seega graafikul Q P ja l~oikaja P Q hakkab l¨ahenema funktsiooni graafikule punktis P t~ommatud puutujale. Puutuja t~ousunurk ja funktsiooni tuletis y f (x) = lim = lim tan = tan x0 x t¨ahendab geomeetriliselt funktsiooni graafikule punktis abstsissiga x t~omma- tud puutuja t~ousunurga tangensit ehk puutuja t~ousu. Kui vaatleme muutujat x ajana, siis kirjeldab funktsioon y = f (x) min- gisugust ajas kulgevat protsessi, n¨aiteks sirgjoonelist liikumist. Ajahetkel x on liikuv objekt punktis f (x) ja ajahetkel x + x punktis f (x + x). Seega y ajavahemiku x jooksul on objekt liikunud y v~orra. Suhe t¨ahendab
annaabi.ee 
