nimetatakse kumerateks. Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest ülalpool, nimetatakse nõgusateks. ) Funktsiooni kumerusvahemike ( X ) leidmiseks tuleb lahendada võrratus f ( x ) < 0 , ( nõgususvahemike ( X ) leidmiseks aga võrratus f ( x ) > 0 . Punkte, mis eraldavad pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktideks. Nende punktide abstsisse nimetatakse käänukohtadeks. Olgu joon määratud võrrandiga y = f ( x ) . Kui f ( x0 ) = 0 või f ( x0 ) ei ole määratud ja üleminekul väärtusest x = x0 teine tuletis f ( x ) muudab märki, siis joone punkt, mille abstsiss on x = x0 , on käänupunkt. Enne graafiku joonestamist on otstarbekas lisaks eelnevale leida piirväärtused lim f ( x ) , lim f ( x ) ja lim f ( x ) (vajadusel ka vasak- ja parempoolne piirväärtus), kus a on x x - x a
nimetatakse kumerateks. Graafikuid, mille kõik punktid asuvad graafikule joonestatud puutujatest ülalpool, nimetatakse nõgusateks. ) Funktsiooni kumerusvahemike ( X ) leidmiseks tuleb lahendada võrratus f x 0 , ( nõgususvahemike ( X ) leidmiseks aga võrratus f x 0 . Punkte, mis eraldavad pideva joone kumerat osa nõgusast, nimetatakse joone käänupunktideks. Nende punktide abstsisse nimetatakse käänukohtadeks. Olgu joon määratud võrrandiga y f x . Kui f x0 0 või f x0 ei ole määratud ja üleminekul väärtusest x x0 teine tuletis f x muudab märki, siis joone punkt, mille abstsiss on x x0 , on käänupunkt. Enne graafiku joonestamist on otstarbekas lisaks eelnevale leida piirväärtused
annaabi.ee 
