Foneemisüsteemid Keele foneemid moodustavad foneemisüsteemi ehk foneemiinventari. On mitmeid keeletüpoloogiliselt huvitavaid küsimusi, mis seostuvad foneeisüsteemidega (nt kui palju on maailma keeltes foneeme, kas on foneeme, mis on olemas kõigis uuritud keeltes? Jne). Foneemisüsteemide tõlgendamise ja võrdlemisega käivad kaasas mitmed probleemid. Keelt saab fonemiseerida (keele foneeme määrata) erinevatel abstraktsioonitasemetel ja nii võib saada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt erinevaid tulemusi. Mida lähemal on fonemiseerimine hääldamisele, seda konkreetsem see on ja seda suurem on oletatavate foneemide hulk. Nagu igasugune keeletüpoloogia, areneb ka fonoloogiline tüpoloogia põhjalike, sadu keeli hõlmavate võrdluste kaudu, mis toovad esile nii erinevatele keeltele ühiseid omadusi kui ka keelte erijooni. Fonol. tüpoloogia on märgatavalt edasi arenenud tänu Maddiesonile, kelle uurimus toetub
2. Käsitleda foneemi eeskuju probleemi nimetamise küsimusena, nii et representatsiooniks võidakse valida suvaline märk (nt vastav tähestiku märk) Fonoloogiliste tunnusjoonte tabelid on fonemide disdikntiivse sisu täpsed kajastused. Funktsionaalse määratluse järgi on foneemid distinktiivtunnuste kimbud. Keele foneemid moodustavad foneemisüsteemi e foneemiventari. Keelt saab fonemiseerida (s.o keele foneeme määrata) erinevatel abstraktsioonitasemetel ja seega võib saada kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt erinevaid tulemusi. UPSID - fonoloogiline andmebaas; selles on 317 keele foneemisüsteemi andmed; keelte valik on tehtud väga hoolikalt, et maailma keelkondade igast rühmast oleks võetud parim esindaja. Implikatiivsed sõltuvused (UPSIDi andmete põhjal), peaaegu eranditeta reeglid. UPSIDi põhjal ei ole sajaprotsendilisi universaale, ei ole leitud ühtegi kindlat vokaali või konsonanti mis esineks kõigis uuritud keeltes. 16
annaabi.ee 
