Ernst(kölnis) grotesk purustava militarismi üle T.Tzara(pariis); M.Duchamp(newyork)- nn Ready-made- valmis objekti eksponeerimine kunstiteosena. Pissuaar ,,Purskkaev", ,,Mona Lisa". Tekkimine: Zürichis, I ms ajendil, ühiskonna , kultuuri, luule ja kunsti totaalne eitamine METAFÜÜSILINE e veristlik sürrealism 1920ndad Itaalias. Eesm: jäädvustada eseme olemasolu,salapära,ajatus. Isel: 1)Kujutati mannekeene, antiikkujusid, osutiteta kell, ajatuid abstraksteid ehitusi 2)rõhutatud perspektiivi ja valguse-varju kontraste 3)klassikaline joonistamine, terav plastiline modeleering ja (lineaar)perspektiivile 4)vahel pilt pildis(Chirico). Rajas teed sürrealismile. G de Chirico- kujutab ajatust, sinnavaated või siseruumid. SÜRREALISM 1920-ndad ja 1930-ndad. Isel: 1)elu ja kunsti piiri ähmastamine või kaotamine 2)vahend inimese vabastamiseks ühiskonna survest 3)ühiskonna lammutamise
sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea. See on nagu kontroll. See on teoreetiline eetika. Küsib ka abstraksteid küsimusi, nt mis on üleüldse hea. Teoreetilise eetika alla kuuluvad ka mitmesugused normatiivsed teooriad. Need on üldised teooriad selle kohta, kuidas tuleb elada. Praktiline eetika on nt äri-eetika, spordieetika, ajakirjanduseetika jm, tegeleb võrdõiguslikkusega jne. Moraal peab hoidma ühiskonda koost lagunemast, leevendama inimkannatusi, soodustama inimõitsengut, lahendama konflite, jagama kiitust ja laitust. Põhilised eetika teooriad:
nõudnud tekstide kirjutamist ja lugemist. Antropoloogide kirjutised on tavaliselt põnevad, kuna need koosnevad autori biograafiast, stiilitunnetusest ja emotsioonidest. Arvestatakse ka ajalooga. Huvi etnograafiliste tekstide kohta ei pruugi alati viia radikaalsete kokkuvõteteni. TÕLKEPROBLEEM Me ei suuda täielikult mõista võõrast ühiskonda ega saavutusi, kui me ei võrdle erinevaid standarteid enda ühiskonnaga. Antropoloogia distsipliini tõttu on oluline kasutada abstraksteid väljendeid nagu näiteks sugupuu, sotsiaalne organisatsioon, sotsiaalne kontroll, religioon jne. Paradoksi nägemiseks on erinevaid lahendusi. Kõigepealt tuleks võrrelda kirjeldusi ja analüüsi. Analüüs peaks ühendama ühiskonna teooriaga. KULTUURIDEVAHELINE JA KULTUURISISENE Native point of view on kultuuridevaheline, kuigi analüütiline perspektiiv on kultuurisisene. Analüüsides tuleks kõigepealt tõlkida võimalikult täpselt, kuna tõlge erineb alati originaalist.
annaabi.ee 
