Futuristid kujutasid rütmikat linnaelu, kaasaegset tööd ja masina liikumise hoogu. Futuristid püüdsid üle saada vana maalikunsti ahistanud staatilisusest. Nimelt kujutati üht ja sama objekti erinevatel ajahetkedel. Näiteks tuntuim liikumist kujutav futuristlik maal on Balla "Koera ja keti dünaamika", kus kunstlik on üritanud kujutada nii koera kui ka keti liikumist ja asetsemist erinevatel hetkedel. Liikumistunne muudab pildid rohkem abstraksemaks. Abstraktsust püüdsid futuristid vähendada oma piltidele ühemõtteliste, aga pretensioonikate pealkirjade. Samuti kasutati kubismi meetodit, kus lammutati nähtav maailm kildudeks ning pandi kokku pildiks mis mõjus rahutuna. Samuti kasutasid kunstnikud krevaid värve ja värvikontraste. Umberto Boccioni , Giacomo Balla, Luigi Russolo ja Gino Severini avaldasid 1910 aastal futuristliku maalikunsti tehnilise manifesti. Nad
ülekanneteks teistesse kognitiivsetesse valdkondkondadesse kujudskeem on side kehalise /füüsilise kogemuse ja kõrgemate kognitiivsete valdkondade /nagu keel/ vahel metonüümia - pimesool tahab koju minna nägu inimese asemel ; punaepea naerab lollkalt vm mehhanismid : 1. elus elutut asendamas (looja loodu asemel ; nt loen tammsaaret) 2. konkreetne asendab abstrakset (ta on südametu, pea suus etc) tähenduste kujunemine -grammatiseerumine (arenemise suund on konrk. - abstraksemaks ee - ees - eemal) -ülekannete süstemaatilisus kognitiivsed-tunnetuslikud põhisuhted (langacker, talmy) -inklusioon -identsus -separatsioon (eristus) -assotsatsioon (seoses mingi tingimuse alusel) + aktiivstsoonid: punkt, joon, pind (välis-, üla-, ala-, sisepind) järjend sisu (sisemus) serv~äär ümbrus metakeele näide : wierzbica semantilised primitiidid (defineerimatud,
annaabi.ee 
