on lihtsustatud vormiga kuid ära tuntavad. "Pime", "tantsijanna". Tellimustööna valmisid mitmed monumendid Põhja-Saksamaa linnadesse. Nt. Hamburgi. Hitler kuulutas ta tööd mandunuks kunstiks ja sai näitusekeelu ja teoseid hävitati ja lõpetas elu enesetapuga. Samasse rühmitusse kuulub ka inglise skulptor Henry Moore(1898-1986) Õppis Londonis, tegeles lisaks skulptuurile ka maalikunstiga. Enamasti tegi monumentaalseid massiivseid figuure, mille forme ta üha enam lihtsustas ehk abstraheeris. Esialgu oli meelismaterjalid pronks ja kivi, hiljem lisandus puit. Korduv motiivideks on lamavad või pooleldi tõusvad figuurid, istuvad paarid või ema- lapse gruppid. Töid iseloomustab neid läbistav ümmargune auk/augud. "Kuningas ja kuninganna" Teise rümitusse kuulub rumeeniapäritolu prantsuse kunstnik Constantin Brâncusi(1876-1957) 1904 läks Pariisi ja sinna jäigi. Õppis Bukaresti kunstikoolis. Puit, poleeritud metall ja kivi. Tegi töid ühel teemal, aga eri materjalidest
Majandusteaduse uurimisobjektiks sai ringluse asemel tootmine, eelkõige põllumajandus. Lõid õpetus puhasproduktist. Pooldasid omanike-feodaalide maksustamist ning tööstuse ja kaubanduse toetamist vähendamaks nende "ülevalpidamist" põllumajanduse poolt. Töövabaduse ja vabakaubanduse pooldajad. Esindaja F. Quesnay (1694-1774). Teos "Majandustabel" (1758). Püüdis analüüsida kogu ühiskonna kapitali taastootmist lähtudes põllumajandusest ning abstraheeris väliskaubanduse. Suund majandusvabadusele feodaalse ümbrisega. A.R.J. Turgot (1727-1781). Teos "Mõtisklusi rikkuse tekkimisest ja jaotamisest" (1766). Võitles riigi sekkumise vastu majandusellu, vaba konkurentsi pooldaja ning samas tsunftide ja gildide kaotaja. V. Gournay (1712-1759). Võttis esmakordselt kasutusele loosungi "Laissez faire, laissez passer" ("Laske toota, laske käibida"). 10 Füsiokraatide õpetus sai suure kriitika osaliseks. Üheks silmapaistvamaks kriitikuks
2.4. Kaunite kunstide filosoofia Wrighti on kutsutud 19. sajandi arhitektiks. See võib kõlada ebaõiglaselt peamiselt 20. sajandil elanud arhitekti puhul, kuid samas oli see tõsi, kuna Wrighti arhitektuurikäsitlus oli 20. sajandi alguseks välja kujunenud ning põhimõtteliselt enam ei muutunud. Wright rõhutas oma artiklites ja ettekannetes nn orgaanilise ehituse põhimõtteid: moraalselt tõde ja inspiratsiooni loodusest. Wright abstraheeris looduse vorme geomeetriliselt. Wrighti loomingu mõistmiseks tuleb mõista tema kunsti filosoofia aluseid, mis on lähtunud ameerika fiolsoofi Ralph Waldo Emersoni ideedest. Emerson ülistas originaalsust, sõltumatust ja loomingulise inimese terviklust. Kunstniku ülesandeks oli looduse jumalik sisu ära tunda, ühte koondada ning kõrgemale vaimsele tasemele viia. Wright soovis looduse olemust mõista ning peegeldada selle jumalikku ilu enda ehitistes. Ta arvas, et
See kasvab välja teaduslik-ratsionaalsest suhtumisest aega.Kuid kujutage ette, et puudub kell, pole ei ööd ega päeva, puuduvad muud loomulikud mõjutegurid, nagu päike ja kuu, tõus ning mõõn, mille abil on võimalik aega mõõta. Siis saaksite te loota vaid omaenda subjektiivsele ajatajule.Aja objektiivne mõõtmine kell, kui selline ei põhine millelgi välisel. See on loodud inimese mõistuse poolt, mis soovib kõike osadeks jagada ning klassifitseerida. Inimese mõistus abstraheeris teatud asjade järjestuse planeedi loomulikest nähtustest. Kuid "aega, kui sellist", mis ei sõltu inimfaktorist, ei ole olemas. See on illusioon, mis on loodud teadvuse selle osa poolt, mis usub eraldatusse. Oma olemuselt on aeg subjektiivne. Aeg on selline tajude eraldamise moodus, et te võiksite tunnetada "viimast". Näiteks ütlete te kellegi kohta: "Ta on vana hing". Mida te reaalselt silmas peate? Kas tema vanust või elatud elude hulka
annaabi.ee 
