kui Homo't või kui Animale't. Sellised sõnamoodustised nagu ratsionaalne (või ka irratsionaalne) loom, sümboolne loom, religioosne loom, sotsiaalne loom, naerev loom, rääkiv loom jne. ei ole paslikud. Isegi kui ,,looma" asemele panna ,,olend" või ,,inimene" ei muuda see eriti midagi. See on hea küll, kui inimesel on selliseid omadusi nagu rääkimisvõime, sümboliseerimisvõime, naermisvõime, abstraheerimis-(üldistamis-)võime, selekteerimis-(vahetegemis-)võime jne. Kuid igal inimesel ei saa olla kõiki neid erinevaid tüüpe võimeid. Kui inimesel puudub näiteks nägemine (nägemisvõime), siis tal arenevad paremini jällegi välja kompimis-, kuulmis- ja haistmisvõime. Seepärast me ei tohiks ,,Mis on inimene?" Ernst Cassirer'i essee ,,Uurimus inimesest" põhjal 12 liigitada ja üldistada inimest näiteks sõnadega Homo Visibilis või ka kuidagi teisiti
• näeb asju või probleeme kompleksselt • kasutab teadmisi ja informatsiooni uutes seostes • väga tugev õiglustunne • hea mõistataja • head hinded enamikus ainetes • õpib kiiresti, kergelt ja efektiivselt • rakendab elutarkust, argimõistust • säilitab ja kasutab infot, mida on lugenud või kuulnud • rikkalik sõnavara ja korrektne keelekasutus 126 LISA 2 • armastab esitada provokatiivseid küsimusi • abstraheerimis-, üldistamis- ja sünteesivõime • on huvitatud põhjuse-tagajärje seoste leidmisest • armastab struktuuri, korda ja järjekindlust • silmapaistev tähelepanu- ja kontsentratsioonivõime, irdub muust • on püsiv • kõrge energiatase • on iseseisev • on sõbralik ja vastutulelik Spetsiifiline akadeemiline võimekus • ilmutab sarnaseid omadusi kui üldise vaimse võimekuse puhul, kuid