Locatio-conductio operarum tööleping Locatio-conductio operis töövõtuleping Locatio-conductio rerum üürileping Actio in rem - asjaõiguslik hagi Actio in personam isikuline hagi (võlaõiguse rikkumisest tulenev), isiku vastu 10. Actor Aulus Agerius (A.A) hageja Aulus Agerius (A.A) Reus Numerius Negidius (N.N) kostja Numerus Negidius (N.N) Hageja ja kostja leppenimed Rooma juristide tekstides 11. Ius in rem asjaõigus 12. Culpa in abstracto abstraktne hooletus (hooletuse aste) Culpa in concreto konkreetne hooletus (hooletus, mis esineb, kui isik pole järginud Sellist hoolsust, mida ta oma isiklikes asjades järgib) 13. Ignorantia iuris seaduse mittetundmine, õiguseksimus Fraus creditorium võlausaldaja pettus 14. Actio fiduciae pandist tulenev hagi (pantija hagi panditud asja tagasisaamise kohta) Actio iudicati hagi kohtuotsuse täitmiseks Cessio actionis hagi nõudeõiguse loovutamine 15
kaemuses; ja järelikult, kui neis leiab aset mingi aprioorne tunnetus, võivad nad selle tõesust või selle vastavust objektile näidata in concreto, s.t. näidata selle tegelikkust, kust seejärel võib juba analüütilise meetodiga üle minna selle võimalikkuse aluse juurde. See teeb asja palju kergemaks, sest nüüd üldarutlusi mitte ainult ei rakendata faktidele, vaid nad ka lähtuvad faktidest, samal ajal kui sünteetilise meetodi puhul tuleb neid täielikult in abstracto tuletada mõistetest. Et aga nendest tegelikest ja ühtlasi põhjendatud puhastest aprioorsetest tunnetustest üle minna võimaliku metafüüsika kui teaduse juurde, peab peaküsimusse lülitama ka loomusunni selliseks teadmiseks, selle mis seda esile kutsub ja üksnes kui looduse poolt antud, kuigi oma tõesuses mitte just usaldusväärne aprioorne tunnetus talle aluseks on, ning mille käsitlemist ilma tema võimalikkuse kriitilise uurimiseta juba tavaliselt nimetataksegi metafüüsikaks;
Meeletmaailmas pole ülireaalsust. Jumal on mõistuslik olend; meie teame mõistusest oma kogemuse kaudu. Kogemus peab varustama meid mõtlemise sisuga. Kui omistame selle jumalale, siis omistame talle midagi kogemuslikku – nii ei saa. Deislik Kant – pole midagi muud kui puhastest arumõistetest loodud objekt. Olemusest toome esma-olemuse mõiste. Teislik on deisliku mõiste konkretiseerimine – mis alust on kanda jumalale üle arusaamist mõistuest ja tahest? Arumõisted on abstracto, neid tuleb konkretiseerida (in concreto). Lk 134. Asi iseenda kui kõrgem olend – põhjuslikkuse mõiste; kui algpõhjus-esmapõhjus. Kuidas on Jumal aga maailma algpõhjus? Hume – iseenda kogemuse alusel kujutleda seda, aga seda ei saa, sest muudame jumala inimese sarnaseks. religioon ja eetika Jumala baasil. Jumal käsib ehk tegemist on „isikuga“. Kui Jumal on pelgalt põhjust, siis ei saa tuletada sellest moraali. Lk 135.
annaabi.ee 
