valdkonnad ja teine igapäevases suhtluses), tihti on üks diglossia keeltest religioossete rituaalide keel(nt kirikuslaavi). Keelekontaktid Keelekontakti koht: kakskeelne inimene. Et kaks keelt on nii selged, et need hakkavad üksteist mõjutama. Substraat(mingi keel on kadunud, aga jätnud mõju järgnevale samas piirkonnas räägitavale keelele; kasutatakse läänemeresoomlaste kohta), abstraat(kõrvutiräägitavad keeled), superstraat(alles jääv keel, mis mõjub ka sellele keelele mis ära kaob) keelekontaktide mõjul tekkinud mingid nähtused keeles. Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidzinkeeled (tekivad mingisuguse üldiselt kõneleva keele baasil, aga väga lihtsustatud grammatika ja sõnvaraga) mõlemas kontaktisoleva keele elemente, puudub aga kinnistunud grammatika, võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks
enam üksteisest aru) · NB! Keelekontaktid (nt prantsuse k teke ladina keelest tiheda kontakti tõttu frangi keelega). Prantsuse keele lugu · Roomlaste vallutused Gallias, al a-st 51. Ema roomlaste ülemvõim. · Enne gallia keel (keldi rühm), andmeid väga vähe · Kohalikud hakkasid kasutama nn vulgaarladina keelt. · Galli keel kadus u a-l 500 = substraat · Ladina keel prantsuse keele abstraat · Tulemus prantsuse keel (al. A-st 800, siis frangi keel), milles tänapäeval u 100 galli sõna superstraat. 2. loeng Kõik elus keeled muutuvad kogu aeg Keelte muutumist uurivad 1. Ajalooline keeleteadus: a. millised on keeled varem olnud ja kuidas nad on arenenud tänapäeva keelteks? b. Millised on tänapäeva keelte sugulussuhted? 2. Sotsiolongvistika: a