Kõiki neid seoseid tahan ma uurida. Nad kõik kokku moodustavad "Seaduse vaimu"." [37]Mõistuse, ratio kohale asus uus autorieteet: spirit, vaim. M. otsis elu kõiki ilminguid tekitavat varjatud jõudu, mis ei ava end igaühele, ent mida tundmata ei saa mõista seaduse ja inimmaailma olemust. Sellele `vaimule', erinevalt `mõistusest', on olemuslik erinev toimimine erinevas ajas ja ruumis. `Vaim' ei võta inimesi ühetaolise materjalina, ei konstrueeri värvitut- abstarktset "inimest" ega kõikjal samadele mõistusseadustele kuuletuvat ühiskonda. "Vaim" ilmutas M.-le, et kõikjal, kus varem loodeti ära tunda ühtsust ja samu vorme, valitseb mitmekesisus ja individuaalsus. Rahvaste mitmekesiseid elutingimusi arvestades peaks olema suur juhus, kui ühe rahva seadused sarnaneksid teiste omadele. (Durkheim austas M-d moodsa sotsioloogia rajajana, ehkki juba Jean Bodin märkas sarnaseid seoseid.) [38]M. kasutas enneolematult sageli sõna `rahvas'
Süvastrukutuur koosneb 1-mitu propositsioonist. Prospositsoon on teabeüksus, seda saab eriviisil väljendada tuumlauseid. Et see välja öelda, on vaja moodustada muuteoperatsioone. Need on reelgid, mille alusel saab moodusadda normaalseid lauseid. Kõneprotsess on abstraktne seletus, mida peaks tegema lause moodustamiseks. ("Kõnearendus" lk 146) Chomsky arvab: "keel on n+1 lauset." Grammatikas on mehhanism, mis võimaldab moodustada n+1 normatiivseid lauseid. Teooria kirjeldab abstarktset lausemoodustust.Mitte konkreetset kõnet. "Inimese tegevus kui masin" Masinal aga pole plaane, motiive, eesmärke. Süntaks see on ülim võrreldes fonoloogia ja semantikaga. Grammatiliselt õigel lausel ei pea olemas tähendus. Sest süntaksil on oma teatud autonoomia. Chom siis uuris abstarkset lauseloomet, aga uurima hakati mõistmist: kas ehitus ja muutepoid mojutavad mõistmist w mitte. Samas lauseloomet mõjutab ju ka kes? seda moodustab. Chom ütled
annaabi.ee 
